26.2.12

Kassikäpa mänguõhtu


Ühel ilusal neljapäeva õhtul, sai Kassikäpa rühmas näha lapsi ja vanemaid koos mängimas-trallitamas. Tegu ei olnud tavalise lapse kojutoomise õhtuga lasteaiast, vaid kohapeal mängiti, tantsiti, meisterdati ja söödi natuke head paremat. Ja seda kõike oma armsa ema ning isaga üheskoos.

Mõnusalt peolt ei puudunud muidugi näomaalingud! Töö on täies hoos.


Tantsitud sai ka ajalehe peal, kus tantsuruumi järjest vähemaks jäi.


Ämblikmehele ei pakkunud ajalehetants erilist pinget, tema tantsulend jätkus kõrgel lae all.


Õhtu lõppedes, said lapsed täies hiilguses tapeedile joonistatud. Vahvad meisterdused ootavad ja vaatavad lapsi magamistoas.






Soojad tänud kõikidele vanematele, kes leidsid kiire elutempo juures aega, et veeta lapsega üks ilus mänguõhtu lasteaias. Lastele valmistas koos ema-isaga tegutsemine palju rõõmu ja elevust.
Tervitused kodudesse ja ootame teinekord suuremat osavõttu!

Kirjutas ja pildistas õpetaja Sigrid

22.2.12

Hõissa, meil on vastlad!

"Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad! 
Seljas kasuk lumine, jalas valged pastlad.
Ai, rai, ridi, ralla, jalas valged pastlad!"
 Nõnda laulsid meie õpetajad ja lapsed vastlapäeva hommikul ja rõõmus kelguralli võis pärast hoogsat soojendust alata! Õpetaja Urve oli vastlapäevaks valmis mõelnud ridamisi toredaid mänge ja võistlusi. Ja kuigi ilmataat oli vastlapäeval pisut pahuras tujus ei mõjutanud see sugugi meie ettevõtmisi. Lastel olid silmad lusti täis ja põsed punased, sest aja peale oli vaja korjata õuealalt kokku lugematu arv väikseid värvilisi palle ja seejärel anti start kelkude võidusõidule. Aga kõigile tuttav vastlakomme - liulaskmine, oli laste lemmiktegevus. Ja küll sellel aastal saab ikka pikad linad! 

Et vastlal oli silm juba vesine, mindi lõpeks sooja tuppa hernesuppi sööma ning vastlakukliga maiustama. Ai rai, ridi, ralla!!!
Lapsed ja õpetaja laulavad
Pikka liugu!
Valmis olla, start!




Seda aega kui meie õues möllasime küpstasid meie tublid kokad väga maitsvad vastlakuklid! Küll maitses hea!
 
Kirjutas ja pildistas õpetaja Kristel

20.2.12

Hiireherne ja Kuldkinga laste talvine metsamatk

Ootasime mis me ootasime, aga lõpuks võimaldas taanduv külm meil ette võtta ammu
planeeritud talvematka.



Ainult paarikümne minutilise bussisõidu kaugusel meie lasteaiast asub Muraste looduskooli RMK matkarada, mis koosneb pikematest-lühematest erinimelistest radadest.

Meile olid teejuhtideks kaks giidi, kes jagasid teadmisi elust talvises metsas. Peale metsaringi
saime ninasid ja varbaid soojendada toredas püstkojas, kus jõime kuuma teed, sõime küpsiseid ning pakuti "kitsepabulaid". Neid viimaseid pole ise metsa alt leides siiski soovitav suhu pista. Peale paaritunnist matkamist värskes õhus tundsime lasteaeda tagasi jõudes, et
metsas kõndimine tekitas meil tõeliselt head söögiisu ning veel parema une. Hiljem
matka muljeid arutades selgusid faktid ja mõtted, mis jäid lastele kõige rohkem meelde- ja
need
on: selles metsas oli terepuu, vitsapuu ja tädi Inga perekonnanimega puu; mustikavarred on talvel ilma lehtedeta, aga pohladel on lehed; lumele ei tee jälgi mitte ainult inimesed, linnud ja
loomad vaid ka suusad ja puuoksad, on hea, kui tiigijääl on auk, siis saavad vees elavad kalad, mutukad-putukad õhku ning musträstas saab joomas käia; puukoor maitseb kooreüraskitele, nastikule ei meeldi, kui teda ussiks kutsutakse, ta on meie metsa madu ja õnneks talvel ta
puhkab; metsas on ilus ja isegi päike paistab!



Sellised olid meie laste muljed talvisest matkast, aga kevadel oleks sama matkarada tore jälle
külastada!

Kirjutas õpetaja Maie, pildistasid õpetaja Renate ja Maie

9.2.12

Algas sõbrakuu :D


Ei sõprus kao kui aastaajad, on sõber seal, kui teda vajad. 
On siis kui õues puhub tuul. Kui päike taevas või siis kuu.  
Hea sõprus midagi ei küsi. Ta lihtsalt on ja lihtsalt püsib....

Et sõbrapäeva vääriliselt tähistada, otsustasid Karukellad ja Kassikäpad sõita linnaliinibussiga Eesti Mängula mängutuppa. Asusime teele kohe pärast hommikusööki. Rohelised helkurvestid selga ja rohelise bussi peale!  Lastele oli bussisõit omaette elamus ning lapsed tekitasid ka teistes reisijates parasjagu elevust. Õnneks oli möödunud nädalal võimutsenud pakane pisut leebunud ja jalutuskäik bussipeatusest mängutuppa oli täitsa talutav. Mängutuppa jõudes tekkis paari sekundiga toa põrandale mäekõrgune riidehunnik ning lapsed jooksid kilgates mängima. Meie, õpetajad, alustastasime koheselt oma mälumängu. Mängu nimi oli "Kelle sokid ja kelle kindad?" Kui riiete hiigelkuhi oli ära sorteeritud hakkasime lauda katma. Kaasas oli kannujook ja kringlid, pisut kommi kah :) Tegevust jagus kõigile, õpetajad hüppasid batuudil lastega võidu ning padjasõjas jäid õpetajad 3:0 kaotajaks. Põhiliselt seetõttu, et jäime vähemusse...
Pidu lõppes ühiskallistamisega ja võib öelda, et oleme tõesti head sõbrad! 

 peatusesse

 õhulend


 Biolagunevad topsid - et lastele jääks tulevik!
 Mälumäng "Kelle sokid ja kelle kindad?"

Ja nüüd bussiga koju! 

Kaunist SÕBRAKUUD!


Kirjutas õp.Kristel ja pildistas õp.Sigrid, õp.Kristel