Isadepäeva mänguõhtu Karukellas

Isadepäevaks kaunistasime rühma piltlikult öeldes iseendiga - selleks oli tarvis rull tapeeti ning guaššvärve. Mõte sai alguse Ellen Niidu raamatust "Tiritamm" ja sellest, et lapsed küsisid, et mis tamm see olla võiks. Otsustasin, et näitlikustan õppetööd ning tõin magamistoast padja. Olin valmis tiritamme kasvatama.  Kui kõik minu katsed tiritamme kasvatada nurjusid, kutsusin ma appi õpetaja-abi Virge, kes mind abivalmilt jalust sikutades seina najale sirutas. Lastele tegi see palju nalja ja kui mu pea lõpuks enam ringi ei käinud otsustasin, et tiritamme mõte tuleks üles joonistada.

Noored moekunstnikud loometuhinas.

Kuna rühma kaunistasime iseendiga siis Isadepäeva kingituseks tegime vahvad ja südamlikud käejäljed. Kujutan ette, et aasta või kümne pärast on lahe vaadata kuidas nii tillukene käsi on jupp maad suuremaks kasvanud. Kaardi teisele poolele aitasime lastel üles kirjutada jutu oma issi kohta. Muuhulgas saime teada, et issid on üldiselt 2-100 aastased, jaksavad üles tõsta emmet, diivanit, last ja mõni jõujuurikas koguni kahvlit. Üldiselt maitseb issidele peet, porgand, punane kana ja makaron ning issid kipuvad siis naerma kui tehakse pilti või kui mõni inimene pikali kukub. Issid armastavad teha tööd, kanda läptoppi, lapsi kaissu võtta ja neid põrinal musitada. Armas, kas pole!

Mänguõhtu tarvis meisterdasime ühe (tegelikult kaks) ülimaitsva(t) pizza(t)! Pizzameistrid olid nii osavad, et siinkirjutaja ei saanud isegi purukest maitsta. Teinekord tuleb teha (kolm)!

Vuntsvember Karukellas.

Nüüd siis mängude juurde. Esmalt sai minna isaga kalale, väga populaarseks osutus ka veekausist liblikavõrguga kalamaimude püüdmine. Selline tegevus meeldis (emade, isade meelehärmiks) ka väiksematele venadele ja õdedele. Õnneks on meie rühmas olemas kuivatuskapp!!

Avatud oli kunstisalong kus sündis suurepärane kunstitöö mis hetkel kaunistab meie magamistuba.

Usinate meistrimeeste käe all valmisid mudelautod ja muu selline kraam. Koos teha on lahe!

Õpetaja laua taga sai mängida sorteerimismänge, uus põlvkond käsitleb hiirt sama osavalt nagu mõni kass!

Magamistoas oli avatud liikluslinnak. Õhtuga kärssasid läbi 8 AA patareid aga see kõik oli seda väärt.

Lauamängu ja poenurga pildid jäid nüüd küll tegemata aga selle eest on tore pilt meie ehitusnurgast ja sellest kuidas noor arhitekt tulevikku näeb!

Kaunist isadepäeva!

Kirjutas ja pildistas õp. Kristel

Mart spordib!

 Talvekuu teisel teisipäeval ootasid Mardimemm ja Mart meid lasteaiasaali, et korralikult marti joosta, hüpata ja karata. Jõudu sai proovida mardijooksus, konna hüpetes ja selgusid ka usinamad põrsaste ja lammaste lauta ajajad ning tublid saagi koristajad. Mart lõi oma vitsaga haiged kohad terveks ning viskas õnne terve saali põranda täis. Lõbu oli laialt ja pärast väsitavat jõukatsumist maitses Mardi jagatud kaerakäkk suurepäraselt!

Kirjutas ja pildistas (habeme ja vuntsidega :) õpetaja Kristel

Kes sügisel usin ja nobe - sel talvel toiduga muret pole...

Ei jää see sügis oma värvikirevusega suvest sugugi maha! Sügis on mõnus: meile   pakkusid silmailu nii sügiserüüs puud kui vihma-ja lumepilvine taevas, metsaalune koos seente ja marjadega, ning ka aiasaadused peenra- ja põllumaal .

Oktoober oli Hiireherne rühmas saagikogumise ja hoidiste tegemise aeg. Et meie sõpradel väikestel hiirekestel keldris ning sahvris kevadeni midagi krõbistada oleks ,tekitasime  oma rühma seinale tõelise sahvri koos riiulitega. Purkidesse, pudelitesse ning salve panime kõik hea ja tervisliku. Pole mõtet poest osta moosi, kui ise saab keeta ja purki panna sellist maitsvat keedist nagu näiteks kollast värvi ja mustade lisanditega  „Oskari punane moos“  või hoopis keeta ise mustika-, maasika-, õuna- või apelsinimoosi! Valmisid  õuna- ja maasikakompott, purki panime  kurke, tomati-kapsasalatit ning kapsa- porgandisalatit. Purkidesse läksid ka mõned seened, kuid suurema osa seentest kuivatasime  ja ajasime nöörile. Salastatud retsepti järgi valmis Liandral „Seenesupp seemnetega“. Et ka talvel saaks head kodust mahla juua, siis selleks puhuks on meie riiulilt võtta õunamahla, porgandimahla, kapsamahla, ning Riko pudelis on koguni kommid! Ühe suure pudeli peal on  selline salapärane silt nagu „Siirupijook- Hiireherne Hea Laps“ .Seda jooki jätkub loodetavasti ikka lausa kevadeni!

Salve panekuks sikutasime peenralt porgandeid, põllult saime kapsapea ja kaalikaid. Loomulikult maitsesime ja degusteerisime enne hoolikalt: kas kapsas on ikka piisavalt roheline ning mahlane? Kas porgandid krõmpsuvad õige krõmpsuga? Kas õunad on magusad ja ilma ussiaukudeta?

Kõige raskema töö- kartulivõtu, võtsime käsile juba kuu alguses .Kes seda ilmataati ikka teab! Suur vihm teeb põllu pehmeks ja mudaseks ning lõpuks ei saagi aru, kas korjame kartuleid või hoopis muda! Ja eks aeg näitas, et tegime õige otsuse, sest enne kuu lõppu olid põllud juba kaetud valge lumega!

Hiireherned lähevad rahuliku südamega talvele vastu. Meie sahvris jätkub tervislikku näkitsemist kauaks. Loodame, et ka teil on talvevarud keldrites ja sahvrites, sest EGA TALI TAEVA JÄÄ!

Kirjutas ja pildistas õpetaja Maie.

Sügispidu

Oktoobrikuu eelviimasel päeval kogunesime lasteaia saali, algas sügispidu. Peol juhtus aga nii, et keset peomöllu hakkas suuremat sorti lehehunnik saali keskel liikuma ja sealt ilmus nähtavale üks unine sell.  Muusikaõpetaja Maris laulis koos lastega unest üles ühe väikse siilikese. Siili ilmumine tekitas nii palju elevust ja rõõmu. Kõik soovisid siilikesele pai teha :) ja siilike lubas. Kui kõik laulud, luuletused ja tantsud said vaadatud kostitas siilikene saalis pidutsejaid sügisampsudega. Laste meelest oli porgand kõige maitsvam, meeldis ka kaalikas ja kapsas aga peet jäi õpetajatele :D

Üles märkis ja pildistas õpetaja Kristel

Lumi!!!

 Õpetaja Ines saatis mulle toredad allkirjadega pildid, kuidas Kuldkinga lapsed esimest lund naudivad.

Viinakuu lõpus suure üllatusena maha sadanud lumi tekitas täiskasvanutes ilmsalt pisukest pahameelt, eriti kui auto alles suvekummidel kelgutas, seevastu lapsed olid elevil ja väga väga rõõmsad. Peaksime väikestest inimestest õppust võtma -  tundkem rõõmu väikestest asjadest, päev paistab helgem ja elu palju lõbusam!

 Pildistas õpetaja Ines

Maastikunst e. Landart Alasniidu Lasteaias

Landarti mõistet on maastikuarhitekt Henn Runnel kirjeldanud järgnevalt:

Land art ehk maastikukunst on 1960-te lõpus ja 1970-te alguses esile kerkinud kunstivorm, mille algne tegevusala hõlmas peamiselt (loodus) keskkonda. Kunstiteoste loomiseks kasutatakse tihti kive, puitu, pinnast, taimi ja muid looduslike materjale. Loodud kunstiteosed on enamasti ajutised, sest nad rajatakse välialadele ja nad kestavad kuni loomuliku lagunemiseni.

Septembri jooksul toimunud Õueseikluse  raames, tekkis ka Alasniidu Lasteaias plaan kaunistada meie õueala põnevate  maastikukunsti teostega. Iga rühm sai endale vabalt valida kujundatava ala, vajalikud materjalid ning teostusviisi. Land art´i üritus hõlmas kunstitöö valmistamist, ning ka oma teose esitlemist teistele rühmadele. Kõik kuus kunstitööd olid nii teostuselt, materjalidelt kui esitlusviisi poolest täiesti erinevad, põnevad, fantaasiarikkad.

Hiireherne rühm, kus kõige väiksemad kunstnikud ei hakanud kaugele minema, vaid jäid oma rühma magamistoa akna alla, sorteerisid olemasolevaid materjale. Kogutud oli pihlakaid, värvilisi lehti, kibuvitsamarju. Lapsed alustasid marjade maitsemisest. Üllatavalt maitsvaks pidasid lapsed pihlakaid. Lapsed läksid degusteerimisega nii hoogu, et vahepeal tekkis lausa hirm, et kunsti jaoks materjali ei jäägi. Õnneks õnnestus siiski ka maastikukunsti jaoks mõned marjad säilitada. Magamistoa akna all ilutsev saialillepeenar oli nii ahvatlev, kaunis ning kutsuv, otsustasime oma teose just sinna paigutada. Kunstitöö valmis: kolm kaunist lehe- ja marjaussi siuglesid murule. Ussi kehad tehti pihlakatest, kibuvitsamarjadest, värvilistest lehtedest. Materjalid kinnitasime  maa külge hamba- ja grilltikkudega, usside pead ladusime kividest. Arutasime lastega selle üle, et mismoodi võiks see kunstiteos edasi elada. Lapsed pakkusid, et linnud tulevad marju sööma. Elame -näeme... Teos valmis, asusime teele õueala maastikukunsti näitusele.

Nurmenuku rühm oli samuti teose paigutanud oma rühmaukse ja akende alla. Valminud oli looduslikest materjalidest (elupuuokstest, kastanilehtedest, kuivanud murust, kividest) uhke  paabulind, linnu pesa ja munad. Õpetaja Maret rääkis, et idee ja teostus tuli täielikult lastelt ning tööd inspireeris kasutatavad materjalid. 

Karukella rühm meisterdas tasakaalu rajale krokodilli. Õpetaja Mari-Liis rääkis, et vaadeldes tasakaalurada tekkis kohe mõte, et see ju meenutab looma selgroogu, koos lastega leiti selgroog sobilik olevat krokodillile. Lisati lilleõisi, lehti, kive ja krokodill sai valmis -ning nii ehtne, et tundus kohe-  kohe teeb hoiatava hüppe. Kiitnud Karukella rühma leidlikkust ning kaunist kätetööd, jõudsime  edasi Kassikäpa rühma näituse väljapanekuni. Kassikäpad olid Landarti töö valmistanud nii, et nad korjasid õuealalt erinevaid rohttaimi ning kleepisid need paberile, tekkisid kaunites loodusmustrites järjehoidjad. Huvitav teostus  ja hea  mõte!

Pääsusilmade kunstitöö valmimine nõudis kõige rohkem liikumist. Nemad värvisid paberid guaššvärvidega värviliseks, seejärel sidusid nad värvitud paberid nööridega enda selja taha ning jooksid üle murumäe. Muru jättis paberile jäljed-paberivärv jättis murule jäljed. Nii kasvaski sel päeval lasteaais puna-rohe-sini-kollane murusort. Põnev lahendus meeldis nii lastele kui õpetajatele!

Kuldkinga rühm (meie maja kõige vanemad kunstnikud) olid ette võtnud pilliroo, pihlakamarjade, lehtede vaibaks põimimise töö. Valminud töö riputati õues kasvava puu külge. Töö oli nii peen, kaunis ning õhkõrn, et kohe tekkis kujutlus mööda vaipa sibavatest haldjatest ja päkapikkudest.

Landarti tegemine koos lastega oli väga põnev kogemus, kindlasti  muudame oma õueala maastikukunsti abil huvitavamaks ka edaspidi. Suur tänu suurtele ja väikestele  kunstnikele  heade kunstielamuste eest!

Kirjutas õp. Renate

Pildistas õp. Maie