Lumi tuli maha ja valgeks sai maa...

Selle nädala reede hommikul hakkas Eestimaa paljudes kohtades lund sadama. Päeva jooksul maha sadanud lume paksus võimaldas mõnel pool Eestis juba suusadki alla panna. Kassikäpa rühma lapsed nautisid oma esimesi talverõõme – lumemõnusid. „Jõudsime ära oodata!“ hõiskasid esimesed õuesolijad. Tuju tõusis teistelgi läbi aknaklaasi lasteaia valget maad vaadates. Äkitselt oli kõigil midagi lume kohta rääkida. Mõnus oli õues lumes sumbata, lumeliblikaid teha, lumepalle veeretada ja lumelabidaga lund lükata hoolimata sellest, et pärast riided ja jalanõud märjad.

 Kassikäpa rühma vanemõpetaja Tagi

Halloween Karukellas!

Ja ongi juba neljas aasta ning ei ole kuhugi kadunud Halloweeni traditsioon Karukellas. Õhtu saabudes ei jõudnud lapsed ära oodata, et millal see pidu siis algab. Alustuseks kuulasime pimedas ruumis õudusjuttu, mis lõppes koleda nõia naeru saatel. Peale loo rääkimist jagunesid lapsed kolmeks- ühed läksid nõid Kruella juurde, teised Golli ning kolmandad Weeni juurde. Ülesandeid lahendati erinevatel aegadel aga need jagunesid neljaks- „nõiduslik matemaatika“, milles lapsed pidid arvutama ning vastusest selgus mitu korda pidi mingit teatud tegevust või häälitsust tegema. Teiseks oli ristsõna ülesanne, kolmandaks muumia meisterdamine ning viimasena ühine „tondi bowling“. Kui kõik need ülesanded olid tehtud, siis oli aeg aaret otsima minna. Iga grupp otsis erinevast ruumist kirstu, mille sisse oli kirjutatud aarde asukoht. Seejärel suundusime aaret otsima. Lapsed olid osavad ja leidsid selle ruttu üles. Sel aastal oli aardeks „surnud mehe käsi“. Nüüd oli aeg maiustada ning toodi välja Karukella valmistatud küpsisetort, mis nägi üsnagi tontlik välja. Kui tort oli söödud, siis algas DISKO, see oli kogu õhtu lõbusaim osa, milles lapsed said ise lugusid valida ning tantsida nii palju kui jaksasid :)

Kirja pani Karukella õpetaja Mari-Liis 

 

Sügisel, kui ilm on hall, tuleb külla marditrall...

 ... niimoodi laulsid mardisandid Kassikäpa rühmast Alasniidu Lasteaia väikese maja ukse taga õuest sooja tuppa minnes mardipäeva hommikul. „Külm on,  me küüned külmetavad!“ kostus ühe mardisandi suust. „Külm on, me varbad valutavad!“ hõikas eelmise lausuja kõrvalseisev mart. „Tulge, tulge tuppa!“ vastati rõõmsalt mardiperele vastu. Mardid sõnasid liisusalmis, et eile marti oodati, täna mart on tänna tulnud. Mardid tulid kaugelt suurest majast vaatama, kas lasteaiarahval on ikka toad koristatud ja sügisesed tööd tehtud. On teada, et mardid pole kunagi olnud tantsurahvas, kuid haraka moodi kükitades hüpata ja samal ajal kätega vehkimises olid nad osavad. Martidele meeldis ka pererahva käest mõistatusi küsida ja äraarvamismängu mängida. Kõik Kassikäpa rühma mardisandid olid mardijooksuks selgeks õppinud sõrmetantsu. Seejärel tahtsid mardid näha, kui osavad väikesed lapsed on. Koos suure ühise lasteaiaperena mängiti „Mardimängu“ ja tantsiti rahvaliku pilliloo järgi ringtantsu. Peale ühist trallimist lausus mardipere: „Pereema-perenaisuke, uksed ava valla ja laske mardid teele minna!“, sest oli tarvis külastada ka teisi peresid. Enne teeleminekut said mardid kaasa moonakotti üht-teist magusat. Lahkudes kostus martide lahkumislaulus tänusõnad andide eest lahkele pererahvale. Harkujärve külast tagasi lasteaeda minnes jäi mardisantide koduteele Harkujärve Põhikool. Ega siis midagi kord juba läbitehtud eeskava läks kordamisele küll natuke lühemas versioonis nüüd juba suurematele – 1. klassi õpilastele ja kooliõpetajatele. Ka koolipere eesotsas direktor Külli Riistopiga oli mardiperele vastutulelik ja lahke ande jagama. Harkujärve koolilaste ja –töötajate  juurest lahkusid mardisandidki tänulikkust üles näidates hüvastijätulauluga: aitüma pereeideke, aitüma... Aitüma Teilegi head lapsevanemad, kes aitasid Kassikäpa rühma lapsi mardijooksuks sobilikult riietada ja näomaalinguid teha, muusikaõpetaja Marisele, kellega koos said selgeks õpitud mardilaulud ja Triinu tugiisik Terjele, kes meist vahvaid pilte tegi!

 Kassikäpa rühma vanemõpetaja Tagi

Karukellade isad, keegel ja vigurvõileivad

 Tere hea lugeja,

Alasniidul on korraga õppimas ja mängimas kolm vanemat rühma, sellel Mardipäeval jagati ära kes kuhu martti jooksma läheb. Pääsusilmad läksid Vallamajja (nende lugu vaata siit) Kassikäpad jooksid Alasniidu väiksesse majja ja meie, Karukellad, pidime jääma koju, ehk siis oma lasteaeda, sest meie maja vajas samuti Martide õnne! Lauldi ja tantsiti, loobiti põrandad õnne täis, lastel oli rõõmu palju, Tänutäheks said Mardid suud magusaks!

***

 Isadepäev on nii tähtis päev, et seda ei saa tähistamata jätta. Karukella lapsed õmblesid isadele kingitusi ja maalisid isade portreed juba varakult valmis. Peopäeval jäi küpsetada ainult veel pitsa ja valmistada ette mängud isadega.  Lapsed tulid sellega hästi toime ja õhtul kell viis algas pidu. Esikus sai mängida keeglit, magamistoas oli golfirada ja rühmatoas sai kätt harjutada nupumänguga ja kui kõht läks tühjaks võis koos isaga meisterdada vigurvõileiva.

Täna saime kirja ühelt isalt ja see liigutas meie südameid väga. Lugege teie ka.

Tere

Tahtsin veelkord tänada eilse isadepäeva ürituse (kuid mitte ainult) korraldamise ja läbiviimise eest. Kuidagi eriliselt hea tunne on siiamaani hinges ja eks see ole ikka enamjaolt teie (kõigi kolme) teene. Tundub, et möödunud aastad on meid kokku kasvatanud ning see ei ole sugugi tihti esinev asi.

Aitäh!

Aitäh Teile kallid isad ja emad!

Kirjutas vanemõpetaja Kristel

Hiireherned ,isad ja taskulambid

Liikumisaasta ja meeste tervise kuu november olid märksõnadeks, mis pani Hiireherne õpetajate peas idanema mõtte korraldada selleaastane isadepäev õueüritusena. Ideega toetas ka ema Krista, aitäh!

Mõte tore ja plaan valmis, kuid ilmataat arvas teisiti.On teada, et lastele saavad asjad alati selgemaks läbi ise kogemise ja just sel päeval sai selgemaks väljendi „Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“ mõte. Laulsime ja laususime maagilisi sõnu ja palveid vihmapilvede laialiminekuks ja uskuge või mitte- õigeks ajaks oli taevalaotus klaar. Maagiline tunne ja arusaam- kui midagi väga soovida ja sellesse piisavalt uskuda, siis see täitub jõudis meieni. Kes teab, ehk aitasid lisaks loitsudele ka  nähtamatud jõud- on ju hingede aeg...

Tegime õues enne teeleasumist vanematele kiire kontrolli veendumaks, kas nad suudavad end mõelda  tagasi lasteks. Vaid nii saab  tunda rõõmu väikestest pisiasjadest nagu üle kivide ronimine, tagurpidi kõndimine, kuuskedele laulmine või numbrite tundmine. Rääkimata sellest, et  pimeduses taskulampidega on kõik hoopis salapärasem ja hirmsam! Õnneks keegi vanematest pimedust ei kartnud,sest lapsed olid ju julgustajateks kaasas! Naabrivalve sildi juures tegime küll kiire kontrolli, kas kogu seltskond ikka alles on, mine seda pimedust tea! Et põnevam oleks, liikusime ühe lõigu meetodil viimane esimeseks ja toimus ka „Lastekandmine“.See oli meeltmööda just lastele, sest pikk päev seljataga ja ka jalutuskäik külavahel väsitav... Kõige pimedamas kohas andsime taskulampide vilgutustega edasi ühe lihtsa kuid südamest tuleva sõnumi isadele. “ Oled hea!“ oli lause, millega lapsed tänasid oma isasid, vanaisasid. Kuhugi õuealale oli ka  hingesoojusest helendav kingitustega kast peidetud ,kuid selle leidmiseks oli vaja meelde tuletada „Nooltekat“. Kui lõpuks kingitused leitud, üle antud ning ka isadele luuletus loetud, ootasid söömist laste omatehtud väga maitsvad pirukad .Õues söömine, soe tee ja säraküünlad- isadepäev on tore! Järgmine kord küpsetame aga veelgi rohkem pirukaid, meil asi nüüd selge! Kui meie rühmas seinalt laste „kirjutatud“ ajaleheartikleid lugeda, siis on seal olemas vastus küsimusele „ Miks isasid maailmas vaja on?“: ILMA NENDETA EI OLEKS KA MEID!

Armsad lapsevanemad, suur tänu osalemast!

Hiireherne õpetajate mõtted ja tänud pani kirja õpetaja  Maie.