Kaunist teatrikuud!

Alasniidu Lasteaia III teatrifestival

Kirja pani vanemõpetaja Kristel Einaste-Lukk

Inglise näitekirjaniku William Shakespeare arvates on teatri ülesandeks kohandada tegevus sõnale, sõna tegevusele, eriti silmas pidades, et ei eksitaks loomuliku lihtsuse vastu. Kas suurkuju mõte laieneb kõikidele eluvaldkondadele jääb lugeja otsutada aga nagu juba traditsiooniks on saanud ootas Alasniidu Lasteaed paastukuu lõpus endale taaskord külla suuri ja väikeseid teatrihuvilisi, et läbi teatri kohandada tegevus sõnale ja läbi vaatmise ning tegemise avardada silmaringi, äratada huvi ja armastust teatrikunsti vastu. Päris kindel on ka see, et festivali käigus saavad lapsed ja ka õpetajad juurde esinemisjulgust ja eduelamuse. Teatrifestival toimus juba kolmandat aastat ning sellel aastal oli etenduste ühtne siduv teema „Terekäsi taimeriigile“.

Festivali avasid Alasniidu Lasteaia maskotid  - niiduhaldjad Lilli ja Lupu, lavastusi hindas zürii kooseisus Ivo Lukk, kes esindas Alasniidu Lasteaia hoolekogu, Tallinna Lasteaia Sinilind õppealajuhataja Triin Penu ning Nukuteatri turundusjuht Annika Metsala.

Esimeseks julgeks esinejaks oli Pangapealse Lasteaia Pilvepõnnide rühm kes esitas lastekirjanduse raudvara Silvi Väljal´i „Jussikese seitse sõpra“. Etenduse juhendajateks olid Getter Nurklik, Larissa Fedtšenko, Katrin Siimar, laulud ja muusika Katrin Läll.  Žürii arvates oli etendus parima tantsulise liikumisega. Teisena astus lavale Teelahkme Lasteaia Kollane rühm etendusega “Kevade saabumine”. Näidendi kirjutas Merita Tamm ja juhendajateks olid Ethel-Mildrid Bluman ja Merle Rennig, muusikaline kujundaja Riina Rüütelmaa. Etenduses mängiti palju erinevaid pille, lauldi põnevaid laule ja tantsiti, seetõttu hindas žürii etendust parima muusikalise kujunduse eest. Parima lavakujundusega sai hakkama Tibutare Lasteaed Tibude rühm etendusega „Lugu okkalisest siilist“ , laulud ja tantsud Birgit Värno.  Tibutare Lasteaia Mikide rühm tuli lavale etendusega „ Kõik mulle!“, žürii tunnistas etenduse parimaks laste omaloominguliseks lavastuseks. Juhendajateks Anneli Tammik ja Marju Rebane, muusikalavastuse eest vastutas Birgit Vaino. Siis oli kord Lepatriinu Lasteaia Pilvetriinude rühma käes. Nemad esitasid žürii arvates kõige kaunimate kostüümidega etenduse nimega „Aafrika, aafrika“ mille kirjutas Kaja Eskel,  juhendajateks Kaja Eskel, muusikaline juht Maarja Päeske ning kostüümimeister Margit Lehiste. Žürii kiitis Lepatriinu Lasteaia kõige väiksemaid osalejaid julguse ja pealehakkamise eest.  Harku Lasteaia Pääsukeste rühm aga pärjati „Parima näitlejameisterlikkuse“ auhinnaga etenduse „Muusikaline reis ümber maailma“ eest. Žürii meelest oli tegemist tõeliste näitlejatega kes esinesid julgelt ja emotsionaalselt. Juhendajateks Eva Katus, Karin Pikk, muusikaõpetaja Gajane Meletjan. Alasniidu Lasteaia Karukella rühm esitas V. Katajevi “Seitsmevärvi õieke ehk terekäsi taimeriigile” juhendajateks Kristel Einaste-Lukk, Mari-Liis Vagur ja Virge Kaljura ning pälvis oma etendusega kõige fantaasiarikkama etenduse tiitli. Karukella rühm ütleb siinkohal suured tänud Marion Saleile, kes sättis väikeste näitlejate juuksed lavakorda.

Kui väikestel näitlejatel oli töö tehtud ootas kõiki jäätisekohvik. Rõõm kordaläinud festivali pärast säras korraldajate kui ka osalejate silmis. Palju tänu kõigile ja kohtume uuel aastal jälle!

Teatrifestivali toetaja ja partner on Harku Vald ja Reklaamtoode koos Reimo Tõkkega, suured tänud Premiale väga maitsvate jäätiste eest.

Kassikäpad NUKU- teatris õppekäigul

Märtsi nimetused rahvasuus on teada, tuntud kui hangekuu, sulakuu, helmekuu sulaveehelmeste järgi, vastlakuu ehk liukuu vastlate järgi, urbekuu, linnukuu, paastukuu ja kevadkuu. Tänapäeval seostatakse märtsikuud hoopiski teatrikuuga – ise teatri tegemise, teatrietenduste vaatamise või teatrimaja külastusega.

Kassikäpa rühma märtsikuu teine õppekäik viis meid Nukuteatrisse. Tavapärase Nukuteatri etenduse vaatamise asemel toimus meil NUKU muuseumi juhendaja Teele Jurtomi eestvedamisel ringkäik Nukuteatri majas sügaval maa-alustes ruumides ja klaasist rippsillal, muuseumi näitlejate garderoobis, meisterdus- ja töötubades. Kitsaid keerdtreppe mööda liikusime esmalt Tähtede võlvi juurde, kus vanasse paekivist võlvialusesse on ehitatud pildimasin videoekraani ja nupumasinaga, millele vajutades Nukuteatri etenduste katkendeid ja teatri teisi arhiivimaterjale – intervjuusid, näitlejatega kohtumisi vaadata saab. Seejärel kõndisime Tallinna vanalinna keskaegsete müüride kohal keldrikorruse klaaspõranda peal ja vaatasime Nukuteatris tehtud butafooriat – teatraalseid aardeid ning soovisime Soovide kaevu. Edasi kulges meie teekond järgmisele korrusele, kus näidati meile Buratinot ja Papa Karlo ehk Ferdinand Veike kambrikest ning laulsime üheskoos ninad sõrmedega kinnipigistatult Buratino laulu järele. Päris hästi tuli laul välja! Aplaus meile! Uskumatu kui aegumatu ja armsaks saanud tegelane on see Buratino! Peale Buratino on muuseumi klaasvitriinide taga meile lastelavastustest ja- raamatutest tuttavad tegelased – Hunt Kriimsilm, Jussike ja 7 sõpra, Malviina, Artemon, Pierro ja Buratino. Muuseumi klaasvitriinis on oma koht ka muuseumi vanimal nukul Tiiul ja Siberis valmistatud päris kassiküünte ja jalanartsudest kehaga kiisu. Eesti Nukuteatris on praegu suurim nukuväljapanek, kuhu on kokku kogutud ja vitriinidesse paigutatud üle 100 nuku nukulavastustest läbi aegade. Eri teatrinukutüüpe esitlevas toas on eksponeeritud läbipaistvatesse silindritesse varju-, marionett-, käpiknukud ja paljud teised, kus õppisime eri nukuliikide liikumismehhanisme tundma. Eraldi nurgake muuseumis on ka kauaaegsel nukunäitlejal Helle Laasil, kus on pildid ja fotod näitlejast, nukuetendustest, tema kostüümid ja nukud. Nukkude jaoks oli näitlejal garderoobis seinale kinnitatud nagi. Saime teada sedagi, et kui nukk oli etenduses või õmblustöökojas paranduses, siis oli tema koht nagis tühi, aga kui nukk oli kodus, rippus ta omal kohal näitleja garderoobis. Muuseumi siseõue klaasist rippsillal jalutades saime sisse piiluda nukutöökodade akendesse, et näha mida seal põnevat käsil. Viimasena juhatati meid sügaval keldris asuvasse Õuduka-nimelisse hämarasse ruumi. Peale ringkäiku jätkus õppekäigu teine osa – muuseumimäng „Salapolitseinik käpp“. Neljaliikmeliste gruppidena liikusid lapsed ülisalajaselt muuseumi ruumides. Detektiivideks kehastunud mängijad otsisid kaardi järgi muuseumi erinevatest peidunurkadest üles salapärased kuldsed karbikesed ning neis olevad värvilised pusletükid. Kui peidukohtadest said tükid ülesleitud, hakati ühiselt pusletükkidest loo tegelaskujude pilte kokku panema ning mängu alguses poolelijäänud lugu sai endale õnneliku lõpu nagu muinasjuttudes ikka.

Nendin, et seekordne õppekäik oli suurepärane võimalus meil Nuku muuseumis teemaekskursiooni ja lõbusa otsimismängu läbi teatrimaailma, nukuteatrikunsti ja muuseumi paremini tundma õppida.

Kirjutas ja pildistas Kassikäpa rühma vanemõpetaja Tagi

 

 

Suure maalri imetööd jaanuaris Hiireherne rühmas

 

Kord õige ammu kullapai

Kui maailm alles valmis sai

Ta oli värvimata!

Nii algab Ellen Niidu armastatud luuletus „Suur maalritöö“.  Samamoodi algas ka jaanuarikuu  meie rühmas. Kujutasime lastega ette milline võiks olla maailm kus pole üldse värve. Proovisime ära arvata millises purgis on mesi ja millises liim, milline jäätis on banaani ja milline maasikajäätis. Ilma värve nägemata osutus õige äraarvamine puhtalt hea juhuse asjaks.  Jõudsime ära tundmisele, et ilma värvideta maailm on ikka hirmus igav. Õnneks saabus meile appi kunstnik Suur Maaler. Tal olid kaasas värvitopsid ja mis veelgi parem, ta  otsustas meiega neid jagada. Küsimusele „Kust värvid  tulevad?  “- vastasid lapsed: „masinast“, „kosmosest“, „vikerkaarest“, „pintslist“, „pilve peal“, „poest“. 

Alustasime mõistete selgitamisega mis on värv, mis värvus. Seejärel jõudsime  põhivärvuste juurde. Tegime erinevaid värvuste katseid vildikatega, plastiliiniga, guaššvärvidega . Katsetest tuli selgelt välja tõsiasi, et sinine, punane ja kollane  on teistsugused- neid ei saa teiste värvide segamisel tekitada - need on põhivärvused.  Proovisime maalida terve pildi kasutades ainult ühte põhivärvust. Tööd tulid lõbusad.

Katsetasime värvuste mõju  nelgiõitele. Pistsime punasesse ja rohelisse  ja värvimata vette valged nelgiõied. Mõned päevad ootamist ja selgus, et värviline vesi muutis värviliseks ka õied, värvitu veega nelgid jäid aga endiselt valgeks.

Kui põhivärvustega mitmekülgselt tutvust teinud olime, asusime proovima põhivärvuste segamist. Oh, sa imede ime! Võtad kollast ja punast ja saadki uue värvuse oraanzi. Paned pintslile sinist ja punast ja tohoo tonti,  lilla mis lilla. Kollane ja sinine  said paberil kogemata kokku ja ütle, mis sa ütled paber sai roheliseks!  Imetlust ja imestamist oli palju!

Ilmataat oli meie poolt ja pakkus meile häid võimalusi õuekunstiks. Õues olid tekkinud suurepärased jäätükid, korjasime need kokku,  tõime suurte kaussidega  tuppa, lapsed värvisid tükid siniseks, kollaseks ja punaseks. Viisime jäätükid õue, ja valmistasime maastikukunsti  pildi – põhivärvustes maja. Pilt tuli ilus, rõõm vaadata! Kahjuks küll otsustas ilmataat järgmisel päeval meie teose sootuks ära sulatada!

Rühmas jätsime guaššvärvide pintslite  loputusvee järgi, valasime  selle läbipaistvasse topsidesse ning saime  sel viisil vahva värvilabori. Nii olid kirkad värvid meil pidevalt silma ees ja ühtlasi toetas labor taaskasutuse ideed ja oli täiesti tasuta.

Ühel päeval katsetasime  suurte seebimullide puhumist. Ühtäkki aga märkasime, et seebimullid pole sugugi ainult valged, läbipaistvad. Seebimullides leidsime üles värvid, mida oleme näinud ka vikerkaarel. Jõudsimegi vikerkaare värvideni. Vikerkaarevärvide õige rea meeldejätmiseks mõtlesid lapsed välja nipi: õpetaja kirjutas vikerkaarevärvide esimesed tähed tahvlile ja lapsed mõtlesid iga tähega sõna, millest sai lause: Pall on korvis, rebane sööb taist liha ( Punane, oraanz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla). Rea õppimiseks kasutasime ka muusikat, pudelimuusikat. Võtsime 7 ühesuurust pudelit valasime sinna erineva koguse värvilist vett sisse, ladusime pudelid  vikerkaarevärvide järgi rivisse ja hakkasime pudelitel puupulgaga mängima. See oli väga lõbus. Vikerkaare muusikat mängisime ka eri värvi kellukestega.

Kuu lõpetasime Värvuste peoga.  Õpetajad olid end sel päeval pisut teistmoodi riietanud ja kandsid ka uusi nimesid: Üleni punastes riietes Pille Pilvik, üleni sinistes riietes Siiri Sinilill ja üleni mustas Malle Musträstas. Kõigepealt tuletasime meelde kuidas võis olla elu ilma värvideta. Lapsed lamasid põrandal, valge katteloori all ja mõtlesid , milline võiks maailm tunduda kui kõik on värvimata.  Hakkasime värve lisama , kõige pealt põhivärvid, siis seguvärvid. Lapsed nimetasid asju, mida uue värviga saaks värvida. Järgmisena vaatasime lasteaia metoodilise kabineti kinosaalis suure ekraani pealt filmi „Suur maalritöö“. Kõik, nii lapsed kui õpetajad olid lummatud filmi ilust ja Suure maalritöö imetegudest.

Filmi lõppedes mängisime  rühmas värvide mängu, kus lapsed pidid erinevatest mänguasjadest moodustama vikerkaare, värvid õiges järjekorras. Laste välja mõeldud võlulause oli siin suureks abiliseks. Ja nii säraski peagi kaunis vikerkaar magamistoa põrandal. Peo lõpuks tantsisime värvide segamise tantsu ja sõime erinevaid värvilisi puu- ja köögivilju. Lapsed said rinda   „Tubli värvitundja kleepsu“ ja šokolaadist hiirekese mälestuseks. Värvide võlumaailm lummas nii lapsi, õpetajaid kui lapsevanemaid. Kauneid katsetusi kunstis, head fantaasialendu ja inspiratsiooni  meile ja teile edaspidisekski!
Kirjutas õp Renate
Pildid tegi õp Maie