Ühes laulusalmis on sõnad: maa saab otsa, algab meri...

 Ühes laulusalmis on sõnad: maa saab otsa, algab meri...

Just sellises paigas, Viimsi poolsaare tipus Rohuneeme metsas käisime Hiireherne rühma lastega uudistamas suurt rändrahnu. Rohuneeme rändrahn ehk Maisiniidi kivi on erinevatel andmetel Eestis suuruselt viies või kuues rändrahn. Nägime nii palju põnevaid kohti, no näiteks viskasime pilgu peale saartele- Prangli, Aegna, Kräsuli ja Naissaar paistsid kenasti kätte. Sõitsime mööda Eesti kõige pisemast, Pandju saarest. Nägime Merivälja muuli, Viimsi vabaõhumuuseumi, mitut laeva, palju- palju erinevaid kive ning pidasime piknikku. Ja nägime oma silmaga, et tõsi ta on- kui maa saab otsa, siis algab meri!

Kirjutas õpetaja Maie, pildistasid õp. Maie, Renate, Niina

Kuldkingade väljasõit Harkujärve parki 09.10.2015

Teine sügiskuu on Eesti rahvakalendris tuntud ka porikuuna. Rahvakalendri tähtpäevade poolest on oktoobrikuu aga aasta kõige vaesem kuu. Unustustehõlma jäänud kolletamispäevast pole teada enamat, kui saab oletada päeva nimest: puulehed kolletuvad ja hakkavad maha langema. Enne, kui puulehtede varisemise aeg looduses päriselt kätte jõuab, otsustas Kuldkinga rühm Harkujärve parki kõike seda sügiseilu vaatama minna.

Harku järve suubuva Harku oja kaldal asub Harkujärvel park. Esimesena peatus meie pilk pargis siiski suvehalja okaspuu – lehise peal. Üle 10 m kõrguste igihaljaste kuuskede vahel kasvasid pargis tuttavad lehtpuud: pihlakad, kased, vahtrad, tammed ja kastanid. Nii mõnestki vanemasse ikka jõudnud puust on alles vaid känd. Grupipildi tegemise jaoks valis meie seltskond pargis just ühe hiigelsuure kännu. Mainimata ei saa jätta, et pildistamise ajaks oli raske kõikidel end sinna peale mõnusalt seisma saada, sest jalgealune oli konarlik. Seetõttu oli antud hetkest tehtud foto üle eriti hea meel. Nüüd otsisime kõik pargis tasasemal maapinnal endale ühe koha, seisatusime hetkeks paigal ja proovisime ise ka muutuda puu kujuks.

Pargis ringi jalutades leidsime maast veel viimaseid kastanimunasid, tammetõrusid ja pilvikuid, sügisvärvides lehti ja näritud käbisid. Kuusetüvel märkasime aga kahte lustakat oravat, kes mängleva kergusega üles ja alla liikusid ning teineteist mööda puutüve taga ajasid. Kui oravate tegemised said ära vaadatud, hakkasime ise mängima.

Kuna linnalähedal maal peale lindude ja oravate muid metsloomi ei kohta, saime pargis puude vahel mõnusalt ringi joosta ja mängida jooksumängusid „Kuri hunt“ ja „Jänes ja rebane“. Park oli ka hea ja sobiv paik liikumismängude tegemiseks. Mängude ajal oli lastel seal palju jooksuruumi ning sageli kippusid nad kaugele puude vahele end osavalt ära peitma enne kui hundid ja rebased neid kätte said.

Enne äraminekut oli hea Harkujärve pargi puid kallistada, et neist energiat saada ja jõudu koguda.

 

Pildistas ja kirjutas

Kuldkinga rühma vanemõpetaja Tagi

MATKA PÄEV JA VANAVANEMATE PIDU HIIREHERNE RÜHMAS

Teisipäev, 15. September oli Hiireherne rühmal väga tegus päev.

Hommikul otsisime  välja retsepti, tõstsime lauale vajalikud toiduained ja asusime valmistama kaerahelbepätsikesi. Kaalusime  mõõtsime, segasime, vahustasime, natuke  maitsesime ka. Tainas saigi valmis. Taigna segamine käis rõõmsa hooga, kohe näha, et lapsed ka kodus süüa teha aitavad!  Meie rühmas on mitmeid muna kaussi koksimise meistreid! Tõstsime küpsised ahjuplaadile  ja viisime need lasteaia köögi ahju .  Kümne minuti pärast oli terve köök magusat lõhna täis. Nüüd jäid küpsised õhtut ootama, sest plaanisime neid pakkuda kallitele vanavanematele, keda  õhtul peole ootasime.

 Küpsised valmis, panime  endile matkariided selga, sest õpetaja Urve ootas meid matkale. Matk „Meie küla, kaunis küla“ algas Harku küla kivi juures, saime teada, et Harku küla seisab selle koha peal juba aastast 1241. Suundusime külateele, möödusime ojast ja kuulasime veevulinat, uurisime uuemaid ja vanemaid kiviaedu, talumaju, palkmaju ja kivimaju. Jutud ja  fotod vanadest aegadest meie külas  olid nii lastele kui õpetajatele väga huvitavad. Kaunis ümbruskonna loodus leidis samuti matka jooksul tähelepanu, saime endale uue tuttava – saarepuu. Matka lõpus jõudsime niidule, kus veel palju sügisesi lilli õitses. Lapsed otsustasid vanavanematele kimbu lilli korjata. Ja saatsid ka tervituse:

Matk oli väga tore, ilm ilus ja meel hea. Kui lasteaeda tagasi jõudsime sõime lõunat, puhkasime pisut ja hakkasime kalleid vanavanemaid peole  ootama. Vanavanemate pidu toimub meie rühmas juba teist aastat, see on juba traditsioon. Vanaemad, vanaisad jõudsid kohale, pidu algas!  Lasteaia õppeaasta ühisteema on Pärimuskultuuri aasta, sestap oli meiegi pidu selles meeleolus. Alustuseks laulsime koos vanavanematega laulu „Paista, paista päikene“, seejärel esitasid lapsed laulu „vennad on mul suured mehed“. Mängisime vanasõnade mängu. Õpetajad koos lastega ütlesid vanasõna esimese poole, vanavanemad lõpetasid. Vanavanemad teadsid kõik vanasõnu!  Seejärel said lapsed koos vanavanematega   ristsõna lahedama asuda. Ristsõna vastuseks tuli „Lapselaps“.  Ristsõnad lahendatud ja hallid  ajurakud tööd saanud, tantsisime, laulsime   ringmänge „Midrilind“ ja  „Mu isamaa armas“. Maitsesime kaerahelbepätsikesi ja tundsime rõõmu toredast õhtust ja heast seltskonnast. Lapsed kinkisid kallitele külalistele lillekimbud, oma valmistatud lauamängu ja rahvusmustriga õnnekivid.

Suur tänu kallid vanavanemad peol osalemast ja oma kallist kasvatustööd tegemast!

Väike tantsu näide.

Kirjutas õpetaja Renate,

 Pildistasid õpetaja abi Niina, õpetajad Maie ja Renate