Sipsik Karukellas

Minu joaks on jaanuar alati olnud kuidagi pikk ja tühi kuu, andku nüüd kõik jaanuarikuu sünnipäevalapsed ja muud tähtpäevalised mulle andeks. Lihtsalt, jõulud on läbi ja aastavahetuse rakettide paugatused vaikivad ning rõõmus jaanipäevatuli on alles mõõtmatult kaugel, mulle tõesti tundub, et jaanuar on kuidagi tühjavõitu. Sestap mõtlesime tuge otsida kirjandusklassikast ja otsustasime, et Karukella jaanuar on SIPSIKU kuu! 

 Korraldasime näituse, tublid lapsed ja vanemad tõid näitusele oma vahvad Sipsikud ja oli mida vaadata! 

 Näituse külastaja nägi väga omanäolisi Sipsikuid, kokkuvõtvalt võib öelda, et Sipsik on triibuline ja tal on väga lai ja armas naeratus!

Igal nädalal lugesime Sipsiku raamatust kaks juttu - need juhatasid sisse keele ja kõne, matemaatika ja kunsti tegelused - nõnda tegimegi Anule sünnipäevakaardi, kleepisime Sipsiku tihaseid vaatama ning joonistasime kuidas Sipsik sõitis taksoga. Lastele meeldis ka oma Sipsiku meisterdamine, egas iga päev saa naaskli ja niidi ning nõelaga midagi vahvat luua.

Kuna märtsikuus toimub Alasniidu Lasteaias teatrifestival siis alustasime meiegi draamaõppega - kõik loetud Sipsiku jutud said laste abiga toredateks lavastusteks. Rolle jagus kõigile, olid ploomipuud ja herilased, seened ja seenelised ning taksojuht ja ka võõras tüdruk, kes, mäletate küll, tahtis Sipsikut endale. Sipsiku raamat loob erakordselt palju võimalusi rääkida lastega väärtustest nagu armastus, hoolimine, teistega arvestamine, ärkas ju Sipsikki ellu tänu sellele, et ta valmistati armastusest ja armastusega! 

Kuu teema pidulikuks lõpetamiseks tuli lastele külla päris Sipsik, tal olid kaasas Sipsiku kiituskirjad kõigile tublidele näitlejatele ning meisterdajatele. 

Pidu algas väikse võimlemisega, Sipsik oli üleni vatist ja paindus seetõttu väga hästi. Lapsi ajas see naerma :)

Sipsiku "Triibuline pidu" jätkus mängudega. Alustuseks lendasid herilased suure kollase ploomi peale, suur Sipsik püüdis neid. Edasi toimus "Sipsiku seenelkäik" hiigelsuurte kummikute ja korviga.

 Sabapallid lendasid kuule nagu seda tegi Sipsik ja kui Sipsik tihaseid vaatas siis jätsid tihased söögimajja paar sulge - sellest ka mäng "Sulepuhujad". Pidu lõppes kiituskirjade jagamise ning triibuliste saiade söömise ja piima joomisega. Vahva kuu see jaanuar!!!

Kirjutas õp. Kristel, pildistas õp. Mari-Liis

Jaanuar Hiirehernes

Me kõik teame, et vihm ja lumi sajab taevast ja vesi voolab kraanist. Me teame, et jää on libe ja mõnel päeval on talvel väga külm ja mõnikord hoopis soojem. Aga siiski tahtsime ise uurida, katsetada ja teha erinevaid tegevusi nii vee, jää kui lumega, et kus, mis ja kuidas.

 

Katsete käigus saime muuhulgas teada, et mõnel päeval on külmutuskapis hoopis külmem kui õues, sest vesi jäätus seal kiiremini. Vaatlesime jää imelisi mustreid  ja tegime toas ise „jääpaberit“. Mängisime  erinevaid situatsioonimänge, nautisime talviseid spordirõõme õues, kuid saime ka toas suusatada! 

Katsetasime, millised esemed ujuvad, millised upuvad ja avastasime, et vett on päris tore tõsta ühest kausist teise näiteks laualapi abil!

Luupidega uurisime ja võrdlesime ka soola-, suhkru- ja lumekristalle. Tuppa moosipurki panime ka ise soola- ja suhkrukristallid kasvama. Katses selgus, et soolakristallid hakkasid kenasti kasvama, suhkru omad aga mitte.

Uurisime erinevaid jälgi lumel ja tekitasime ise jälgi lumele, plastiliinile, mannale.

Kõige rohkem pani imestama fakt, et kui see lumi on tegelikult nii must ja sodine nagu toas põhjalikul uurimisel selgus, siis miks ta õues ikkagi nii hea maitseb?

Seadsime sisse rühmas  arstimängu nurga, kus on hea külmetuse korral käia abi otsimas ja silmi-kõrvu kontrollimas.

 

Kuu projekti tulemusena valmis talvine LAND ART .Kaunid marjade ja taimeosakestega kaunistatud jääkujud ehtisid aeda meie akna taga mitu päeva ja pakkusid silmailu kogu lasteaiaperele. 

Rõõmsad olid kindlasti ka linnukesed, sest nagu juba mainitud, on mõnel päeval õues soojem kui külmutuskapis… ja jää sulab kiiresti jälle veeks.

Kirjutasid  ja pildistasid õpetaja Renate ja Maie.

Hiirehernes ja Kuldking tänavad!

ÜKS TORE MEENUTUS…

Uus aasta astub oma pikkade sammudega juba kolmandat nädalat ja pühad on selleks korraks möödas. Ometi sooviksime meenutada ja jagada teiega hetki ühest jõulueelsest õhtupoolikust ning veelkord tänada selle toreda elamuse eest kõiki Kuldkinga ja Hiireherne rühma lapsevanemaid, asja eestvedajat Kristat  ja häid kolleege Kristelit ja Taimit!

Pildid räägivad iseenda eest!

Kirjutas õp. Maie

KASSIKÄPP TÄNAB!

Pärast suurt pühade-rallit (ja väikest puhkust) tuleb end ümber lülitada töö režiimile. Nii ka meie. Rühm hakkab vaikselt täituma lastega :).

Uue aasta esimesel lasteaia päeval said Kassikäpa lapsed vahva kingituse osaliseks. Lahked päkapikud üllatasid meid uhke puidust raudteega. Eriline tänu läheb Triinu emmele ja issile, kes tegid rõõmsaks nii Kassikäpa väikesed kui suured tegelased! :)

Soovime tänada kõiki toredaid ja aktiivseid vanemaid, kes võtsid osa meie jõulupeost ning aitasid  luua mõnusa jõulumeeleolu!

                                Kassikäpa õpetajad Karmen ja Sigrid 

Meisterdamist perega

Tere, hea lugeja!
Jõuludest on kindlasti alles jäänud mõned pakkepaberid ja tee-küünla alused. Postitan siia ühe idee,  mida võiks koos lastega meisterdada.

Idee ja pildid: õpetaja Kristel

Teostus: Jenna (7 a)

Rõõmsaid hetki pere seltsis!

Toredat vana aasta lõppu ja suurepärast uut! 

Soovib: Alasniidu Lasteaia pere!

Juhtus nii...

Juhtus nii, et seitsme maa ja mere taga, Kuldkinga rühmas oli ühel hommikul aknalauale siginenud saabas. Mitte lihtsalt saabas, vaid lausa suure mehe kummik, kiri sees. Uskumatu, kas pole? Nii arvasid ka lapsed ja hakkasid asja lähemalt uurima. Selgus, et saapa sees oli kiri, kus  vana mereröövel Hambutu  palus hädasti abi, kuna torm oli ta üle parda heitnud ja ta oli oma meeskonna kaotanud - hea et ta ise eluga pääses! 

Kapten ilmselt teadis, et Kuldkinga rühmas on väga abivalmid lapsed ja nii asutigi appi. Esimene ülesanne oli muidugi minna otsima märke kadunud laevast 

…..igasuguseid tegemisi oli selle laeva ja meeskonna leidmisega. Mererannast leiti pudelikiri ristsõnaga, mille lahendusest selgus, kuhu meeskond on randunud. Kapten Hambutu oli väga mures oma meeskonna tervise pärast ja nii tuli koostada tervislik näidismenüü   uuele mereretkele minekuks. Selle kohta käisime infot hankimas RIMIST.

Isegi mereröövlite päevakava koostamisega ei saanud see pealik ise hakkama! Nii sai koostatud laste poolt mereröövlite päevakava.

Uurisime kaarti ja tutvusime mereeluga- nii veepealse kui ka veealuse eluga . Nii elusa, kui eluta- ka allveelaev sai üle vaadatud (pilt). Tegime endalegi mereröövlilaeva. Et meie peres valitseb demokraatia, siis meie mereröövli laeva nimevalik käis tõelise häälte kokkulugemise teel.

Igal reedel aga mängisid lapsed ise oma mereröövlimängu ja peitsid aardeid. Teistele leidmiseks aga koostasid kaardi. Üksjagu peamurdmist tekitas see aardekaardi koostamine!  Isegi kompass võeti appi.

Seda suurem oli aga leidmisrõõm!

Kuidas varanduse kirstud igal reedel nagu imeväel täitusid…….sellest teavad kodud kõige paremini.
Lõpp hea - kõik hea. Kokku sai mereröövlipealik Hambutu oma meeskonna ja laevaga.

Ning tuli meidki selle eest tänama!

Mereröövlimäng lõppes mereröövli  lipu all toimunud isadepäeva üritusega.

 Kirjutas ja pildistas õpetaja Ines