Kuldkingade väljasõit Harkujärve parki 09.10.2015

Teine sügiskuu on Eesti rahvakalendris tuntud ka porikuuna. Rahvakalendri tähtpäevade poolest on oktoobrikuu aga aasta kõige vaesem kuu. Unustustehõlma jäänud kolletamispäevast pole teada enamat, kui saab oletada päeva nimest: puulehed kolletuvad ja hakkavad maha langema. Enne, kui puulehtede varisemise aeg looduses päriselt kätte jõuab, otsustas Kuldkinga rühm Harkujärve parki kõike seda sügiseilu vaatama minna.

Harku järve suubuva Harku oja kaldal asub Harkujärvel park. Esimesena peatus meie pilk pargis siiski suvehalja okaspuu – lehise peal. Üle 10 m kõrguste igihaljaste kuuskede vahel kasvasid pargis tuttavad lehtpuud: pihlakad, kased, vahtrad, tammed ja kastanid. Nii mõnestki vanemasse ikka jõudnud puust on alles vaid känd. Grupipildi tegemise jaoks valis meie seltskond pargis just ühe hiigelsuure kännu. Mainimata ei saa jätta, et pildistamise ajaks oli raske kõikidel end sinna peale mõnusalt seisma saada, sest jalgealune oli konarlik. Seetõttu oli antud hetkest tehtud foto üle eriti hea meel. Nüüd otsisime kõik pargis tasasemal maapinnal endale ühe koha, seisatusime hetkeks paigal ja proovisime ise ka muutuda puu kujuks.

Pargis ringi jalutades leidsime maast veel viimaseid kastanimunasid, tammetõrusid ja pilvikuid, sügisvärvides lehti ja näritud käbisid. Kuusetüvel märkasime aga kahte lustakat oravat, kes mängleva kergusega üles ja alla liikusid ning teineteist mööda puutüve taga ajasid. Kui oravate tegemised said ära vaadatud, hakkasime ise mängima.

Kuna linnalähedal maal peale lindude ja oravate muid metsloomi ei kohta, saime pargis puude vahel mõnusalt ringi joosta ja mängida jooksumängusid „Kuri hunt“ ja „Jänes ja rebane“. Park oli ka hea ja sobiv paik liikumismängude tegemiseks. Mängude ajal oli lastel seal palju jooksuruumi ning sageli kippusid nad kaugele puude vahele end osavalt ära peitma enne kui hundid ja rebased neid kätte said.

Enne äraminekut oli hea Harkujärve pargi puid kallistada, et neist energiat saada ja jõudu koguda.

 

Pildistas ja kirjutas

Kuldkinga rühma vanemõpetaja Tagi

MATKA PÄEV JA VANAVANEMATE PIDU HIIREHERNE RÜHMAS

Teisipäev, 15. September oli Hiireherne rühmal väga tegus päev.

Hommikul otsisime  välja retsepti, tõstsime lauale vajalikud toiduained ja asusime valmistama kaerahelbepätsikesi. Kaalusime  mõõtsime, segasime, vahustasime, natuke  maitsesime ka. Tainas saigi valmis. Taigna segamine käis rõõmsa hooga, kohe näha, et lapsed ka kodus süüa teha aitavad!  Meie rühmas on mitmeid muna kaussi koksimise meistreid! Tõstsime küpsised ahjuplaadile  ja viisime need lasteaia köögi ahju .  Kümne minuti pärast oli terve köök magusat lõhna täis. Nüüd jäid küpsised õhtut ootama, sest plaanisime neid pakkuda kallitele vanavanematele, keda  õhtul peole ootasime.

 Küpsised valmis, panime  endile matkariided selga, sest õpetaja Urve ootas meid matkale. Matk „Meie küla, kaunis küla“ algas Harku küla kivi juures, saime teada, et Harku küla seisab selle koha peal juba aastast 1241. Suundusime külateele, möödusime ojast ja kuulasime veevulinat, uurisime uuemaid ja vanemaid kiviaedu, talumaju, palkmaju ja kivimaju. Jutud ja  fotod vanadest aegadest meie külas  olid nii lastele kui õpetajatele väga huvitavad. Kaunis ümbruskonna loodus leidis samuti matka jooksul tähelepanu, saime endale uue tuttava – saarepuu. Matka lõpus jõudsime niidule, kus veel palju sügisesi lilli õitses. Lapsed otsustasid vanavanematele kimbu lilli korjata. Ja saatsid ka tervituse:

Matk oli väga tore, ilm ilus ja meel hea. Kui lasteaeda tagasi jõudsime sõime lõunat, puhkasime pisut ja hakkasime kalleid vanavanemaid peole  ootama. Vanavanemate pidu toimub meie rühmas juba teist aastat, see on juba traditsioon. Vanaemad, vanaisad jõudsid kohale, pidu algas!  Lasteaia õppeaasta ühisteema on Pärimuskultuuri aasta, sestap oli meiegi pidu selles meeleolus. Alustuseks laulsime koos vanavanematega laulu „Paista, paista päikene“, seejärel esitasid lapsed laulu „vennad on mul suured mehed“. Mängisime vanasõnade mängu. Õpetajad koos lastega ütlesid vanasõna esimese poole, vanavanemad lõpetasid. Vanavanemad teadsid kõik vanasõnu!  Seejärel said lapsed koos vanavanematega   ristsõna lahedama asuda. Ristsõna vastuseks tuli „Lapselaps“.  Ristsõnad lahendatud ja hallid  ajurakud tööd saanud, tantsisime, laulsime   ringmänge „Midrilind“ ja  „Mu isamaa armas“. Maitsesime kaerahelbepätsikesi ja tundsime rõõmu toredast õhtust ja heast seltskonnast. Lapsed kinkisid kallitele külalistele lillekimbud, oma valmistatud lauamängu ja rahvusmustriga õnnekivid.

Suur tänu kallid vanavanemad peol osalemast ja oma kallist kasvatustööd tegemast!

Väike tantsu näide.

Kirjutas õpetaja Renate,

 Pildistasid õpetaja abi Niina, õpetajad Maie ja Renate

Vanavanemate pidu Kuldkingas

See oli kuus aastat tagasi, kui Eestis tehti ettepanek, et septembrikuu teisel pühapäeval võiks hakata tähistama veel ühte olulist perepäeva - vanavanemate päeva. Seetõttu oli mihklikuu 14- nda päeva pärastlõuna Kuldkinga rühmas lastelaste ja vanavanemate päralt.

Peale väikest tervitust oli esinemisjärg lastel. Laste esitatud liisusalmis jäi kõlama mõte vanavanemate olulisusest ja perekonda kuulumise tähtsusest ning sõrmesalmis loeti parema ja vasaku käe vajalikkusest.

Nüüd oli aeg omavahel tuttavaks saada. Tutvumisringis saime teada kohaletulnud vanaemade, vanaisade, memmede, mammade, vanade pärisnimed.

Seejärel proovisime ühises tantsuringis „Rehetoa tantsude“ muusika saatel lihtsat sõõrtantsu tantsida labajalavalsi sammu tehes.

Pärimusliku pärastlõuna edasised tegevused toimusid neljas erinevas pesas. Punases pesas õpiti moorapalle tegema, aga kollases pesas koostati ja kaunistati sugupuid. Rohelises pesas tehti keerutatud käepaelasid ning meisterdamise pesas värviti pesulõkse rahvariideseeliku triibumustrite järgi. Niimoodi liiguti koos vanaemade ja vanaisadega ühest pesast teise. Iga kord andis kandlelugu märku, et on aeg pesa vahetada.

Kõige lõpus tehti osavatele sõrmedele veel üks võistlusmäng – nööri kerimine. Selles võistluses olid ühtemoodi tublid nii vanaemad kui vanaisad, aga ka nende lapselapsed.

Suured tänusõnad Teile head vanaemad ja vanaisad laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole, armastuse eest ning, et leidsite aega lasteaeda meile külla tulla ja üks vahva pärastlõuna koos veeta!

Enne kojuminekut maitsesid kõik pidulised omavalmistatud moorapalle.

Kuldkinga rühma vanemõpetaja Tagi

Hiireherned Tibutares

Alasniidu lasteaed sai juba enne suvepuhkusele jäämist kutse osaleda Tabasalus, Tibutare lasteaias laste laulupeol “Muusika kõigi jaoks“. Mõtted hakkasid liikuma. Kui laulupidu, siis olgu lastel ka laulupeole vääriline riietus! Peame oma lasteaias oluliseks väärtusõpetust ja mõiste „laulupidu“ rahvariideid ja traditsioonide eluspüsimise edasiandmine lastele on üks osa meie tööst. Selliste pidude juurde kuuluvad väärikad riided ning oligi aeg küps oma maja lastele rahvuslikud riided õmmelda. Muusikaõpetaja Maris lasi kääridel käia, ajas õmblusmasina vurisema ja koos Kuldkinga rühma õpetajaabi Sirjega anti viimane lihv Alasniidu lasteaia maja kaunitele esindusriietele. Koide närida need kindlasti ei jää, sest meie maja valitud aastateema „Veere, veere päevakene“ annab põhjust neid erinevatel üritustel kindlasti kanda.

 Rõivaste esmakandjateks said Hiireherne rühma lapsed. Sügisene ilm mängis õueüritusena mõeldud laulupeole küll vingerpussi, aga meile see isegi meeldis. Saime ju oma uhiuute rõivastega teiste seas ilma üleriieteta särada! Tibutare lasteaed tervitas meid sõbralikult ja isegi „rongkäik“ toimus. Mööda koridori jalutades hüüti rühma uste vahelt tervitusi ja elagu kõikidele osalenud lasteaedadele.Vaatasime ka laulupeole pühendatud kunstinäitust. Jäädes imetlema meie Arabella Karolina ja Irise joonistusi suutsime tekitada kitsas koridoris ka väikese ummiku. Lahke pererahva eestvõttel laulsime, tantsisime ja lustisime. Selline kooslaulmine oli tore  kummardus kestvale muusika-aastale. Tagasiteel bussis kingituseks saadud õunu nosides oli pisut kahju, et bussijuht hakkas orienteeruma asukohas ja sõidutas meid lühemat teedpidi tagasi lasteaeda. Mõnus ja hea vaheldus on käia sõpradel külas ja bussiga sõita. Aitäh küllakutse eest Tibutare lasteaed!

Kirjutas Hiireherne rühma õpetaja Maie Vartla, pildistasid Kristel Einaste-Lukk ja maie Vartla.

Memme ja taadi pidu Karukellas

Neljapäeva õhtul olid lapsed suures ootusärevuses, sest kohe kohe tulid külla nende armsad vanaemad ja vanaisad. Pidu algas luuletuses ettelugemisega, selleks oli Karukella rühmaluuletus. Lapsed on ise veel väikesed aga tublid, sest terve nädalaga õppisime selle luuletuse selgeks. Järgmiseks oli aga järjehoidja meisterdamine, sest mis on vahvam kui vanaema, vanaisa etteloetud toredad jutud. Siis ei ole muret, et järg läheks kaduma. Käis tihe koostöö, mille tulemusena valmisid omapärased kunstiteosed. Peol tuli ette ka takistusi, sest üks õunamahl ei tahtnud avaneda aga tänu ühe vanaisa nutikusele saime selle probleemi lahendatud. Vahva oli ka see, et üks vanaema oli kohale toonud 55. aastase väikese karu, mis oli pärit tema lapsepõlvest. Kui oli meisterdatud, siis katsime laua ja lasime heal maitsta. Et aga parema ülevaate meie peost saaksite, siis võite siia piiluda- siit !

Kirjutas ja pildiesitluse tegi Mari-Liis

Pildistas Helve

Palju õnne armas Alasniidu Lasteaed!

Tere hea lugeja,

Meie Lasteaed on nüüd juba 4. aastane. Kas sa tead mida 4. aastane oskab ja teab? Päris palju! Kui sul juhtub mõni 4. aastane kodus olema siis loe järgnev läbi.

4 aastane laps kõnnib vabalt mööda joont või kitsast vahet, kõnnib kikivarvastel, jookseb lühikest maad, sõidab kolmerattalise jalgrattaga, õpib kiigel hoogu andma.  Oskab palli visata ja püüda. Kasutab edukalt mitmesuguseid töö- ja mänguvahendeid. Näitab ja nimetab kehaosi, oskab täiendada pilti puuduva kehaosaga.  Laps on harjunud kasutama tervitus- ja viisakussõnu, ta kasutab neid oskuslikult. Teiste asjade kasutamiseks tuleb õpetada luba küsima. Reeglitega mängudes ootab oma järjekorda, kuigi reeglitest on raske kinni pidada. Meelsasti mängib laps lauamänge koos täiskasvanuga ja on väga õnnelik kui tal õnnestub mängus võita. Võidutunde kogemine annab lapsele eduelamuse ja arendab enesekindlust. Laps on abivalmis kui temalt abi palutakse.  Kiita ja tunnustada last heade tegude eest, siis kujunevad lapsel meeldivad käitumisharjumused.  Laps oskab juba iseseisvalt riietuda, paneb kinni nööbid ja trukid, paneb ise kindad kätte ja saapad jalga. Laps sööb iseseisvalt kogu toidu kasutades lusikat või kahvlit, joob vabalt tassist, oskab kasutada kõrt joomisel. 

Meiega on sama lugu, oskame sõita kolmerattalisega, joome vabalt tassist ja paneme ise riidesse. Tegelikult on nelja aasta sisse mahtunud veel palju muud, ühest küljest on neli aastat väga lühike aeg, teisalt oleme väga palju juba saavutanud. Meil on välja kujunenud omad traditsioonid ja toimetused. Meie õueala ja rühmaruumid täienevad pidevalt põnevate õppevahenditega, projektiõppes avastavad nii õpetajad kui ka lapsed uusi avarusi ja ideid. Tööle on asunud eripedagoog ja arendusjuht kes mõlemad seisavad hea selle eest, et lastel ja õpetajatel lasteaiaelu vaheldusrikkam oleks. Tublid naised on õmmelnud ühele rühmale rahvarõivaste komplekti, ees ootab Harku Valla laste laulupidu! Kiidan ja tunnustan meie maja tegusaid naisi heade tegude eest. Olen uhke, et kuulun Alasniidu Lasteaia perekonda! Palju õnne !

Kristel 

Hiireherneste emadepäeva matk loodusesse

Kui meenutan Hiireherneste emadepäeva matka, kipun paratamatult ümisema vana head laulukest ansambel Ruja repertuaarist:

Sina olid metsast tulemas,

mina olin metsa minemas,

tee peal juttu puhusime,

mühas mets meis mõlemas,

hea, et mets on olemas.

Tule metsa, mine metsa!

Hoia metsa, metsa, metsa!

Et me mets ei saakski otsa!

Et me mets ei läheks,

mets ei läheks metsa!

(Ott Arder)

Kena kevadine päike on puud riietanud helerohelisse lehekuubedesse, mere pealt puhumas kena tuuleke, lilled on avanud oma õied ja linnud lahti lasknud lauluviisid - ei malda nüüd meiegi enam toas istuda!  Tervist edendava lasteaiana otsustasime kutsuda lapsed emadega väikesele kevadisele matkale. Seepärast seisiski   12.mai õhtul lasteaia värava juures suur buss, reisijateks Hiireherne rühma lapsed ja nende emad, algas emadepäeva matk. Buss suundus Tabasalu suunas, Rannamõisa maastikualale, Tabasalu loodusparki.  Jalutasime metsas, uurisime huvitava kujuga puid ja kände. Ühest puuõõnsusest sai lausa käe läbi pista. Nautisime linnulaulu ja värsket õhku. Mängisime lindude tundmise mälumängu, tutvusime tammepuu ja teiste taimedega. Jalutusrada viis  meid edasi mereranda. Lastel-emadel oli nüüd ülesandeks leida rannast looduslikku materjali, ja valmistada nendest  looduspildid. Pildid tulid väga armsad!

 Kui matkamine ja  värskes õhus jalutamine kõhu tühjaks muutnud oli, katsime piknikulaua. Söögiks pakkusime  laste enda küpsetatud rabarberikooki ja ahjusepikuid. Küll kõik maitses väga hea! Matkaõhtu lõppedes olid  matkajad rõõmsad, reipad  ja naerusuised. Suur tänu vahvad lapsed ja emad toreda ja aktiivse  osavõtu eest matkal! Matkame kindlasti varsti jälle!

Jutu lõpetame meie rühma hüüdlausega: „Alasniidu Hiireherned tublid, tugevad ja terved!“

Kirjutas õpetaja Renate, pildistas õpetaja Maie