Südamekuu Alasniidu Lasteaias

Veidike nalja peab saama iga päev, kuid 1. aprill see on ikka veidi isemoodi!  Eks lendasid sead ka  Nurmenukk rühmas, kuid meelde jäi see päev hoopis teisel põhjusel. Meie saime sel päeval tähtsa kirja, mis rääkis meile loo nõialapsest Lorrist, kes on veidi isemoodi. Ta sööb vaid kommi, ei armasta sporti teha, mängib vaid arvutis või vaatab televiisorit ja on seetõttu juba nii suur, et ei mahu toastki välja ning suurest teleka vaatamisest peab ta prille kandma. Kuid vähe sellest, Lorri on peale selle ka väga riiakas mistõttu  tal ei ole sõpru. Lorri ema ja isa on väga mures, kuna 29.aprillil toimub suur Nõidade öö, kus antakse väikestele tublidele nõidadele nende esimene luud. Kuid nii riiakat ja suurt  Lorrit ei lasta peole ja peale selle võib luud ta suure kaalu all puruneda. Nii palusidki  Lorri ema ja isa meilt abi. Kuna aprill on tervise kuu, siis otsustasime lastega läbi meie tegevuste väikest nõiatüdrukut aidata ja õpetada. Mõtlesime, et joonistame ja pildistame kõik meie tegevused, jutud ning saadame need siis Lorri vanematele.

   

Kõigepealt võtsime käsile hambad, kuna kõik saab alguse suust. Lastega uurisime millised meie hambad on. Miks küll mõnel juba hambad puudu on? Saime teada, et esimesed hambad on piimahambad ja enne kooli hakkavad tulema jäävhambad, mis jäävad terveks eluks, kuid mõlemaid peab väga hoidma ja hooldama.  Peale erinevaid mänge ( pildimäng„Toidud hammastele“, kividega täringumäng „ Mitu valget hammast?“, jne)

ja meisterdusi selgus laste jutus tõde-hambaid tuleb pesta 2 korda vähemalt (mõni arvas ka, et võiks  iga söömise järel pesta), tuleb käia hambaarsti juures ja süüa värsket ja tervislikku  toitu, mis hammastele hea on. Ning Coca Cola ja magusad poe mahlad neid peaks vätima, need teevad hammastele vaid halba.

Et Lorri teaks kus kõige rohkem vitamiine on, krõmpsutavad väikesed Nurmenukud rõõmuga iga päev enda kasvatatud rohelist sibulat. Seda lõikame nii lõunatoidule kuid kõige maitsvam on ta laste arvates ikka hommikupudru kõrvale näksida. Võetakse mõõtu, kellel pikem ja ilusam sibul on, seda maitsvam see on.

Suure sibulasõõmisega on juba uus sibulalaar mulda pandud.

Laste kasvatatud hernepeenraltki on juba esimene saaks korjatud.

Meisterdasime hiigelsuured Lorrid,  kauni hambareaga suu ja  kätte panime rõõmsa hambaharja, millega ta saab nüüd oma hambaid hooldada.  Käed voltisime paberist ja peopesad joonistasime laste pihkude järgi. Kaunid Lorrid kaunistasid meie rühmakoridori terve kuu ja vahva oli vaadata kuidas lapsed käisid oma nõitüdrukul aegajalt hambaid pesemas.

Nõiatüdrukuga kaasas käib kõik maagiline ja põnev. Nii on meie unejutud ja mängudki teistlaadi sel kuul ning selgeks sai võlukirja koostamine (piima ja triikrauaga).

   

Laste valmistatud luuad ja nõiad ehivad rühmaruumi.

Sõbralikkust õpetasime lastele läbi lavastuste ja neid hiljem arutledes. Üksteise käitumist vaatame rohkem ja lahendame olukorrad ühises teemaringis.

   

Kuna aprill on südamekuu ja terve süda armastab liikumist siis alustasime Lorri treenimist hommikvõimlemisega. See kujunes terve kuu jooksul meie lõbusaks päeva alustamise viisiks.  Esimesed korrad näitas õpetaja ringutus-ja virgutusharjutused tte, kuid ülejäänud hommikud mõõdusid ühises võimlemisrongis kus iga laps näitas teistele oma harjutuse ette.  Nii mõnigi võimemisring sai tehtud hoopis õues.      

Lisaks hommikvõimlemistele tegime ka suuremaid ja põnevamaid võistlusi õueala. Õppisime lastega kaugust hüppama, teatevõistlusi tegema ja poomil tasakaalu  hoidma.

Õpetaja lapsepõlvemängud „Värvipood“, „ Mooramaa kuningas“ võitis laste seas kiire poolehoiu ja on nüüdsest meie mänguvalikus esireas.

Lisaks rühma tegevustele said kõik Alasniidu Lasteia lapsed  oma südamele  kaks suurt heategu teha õues peetud ühisüritustel.

6.aprillil toimus meie õuealal suur mänguhommik  „Munamängud murumäel“. Iga rühm mõtles välja põneva liikumismängu. Lisaks liikumisrõõmule kandis iga tegevus  märksõna: „Hooli ja hoia sõpra“. Õpetajate fantaasia oli piiritu, kasutati nii empaatia-, värviõppe-,folkloori- kui orienteerumismänge. Laste särasilmad ja õhetavad näod andsid tunnistust toredast ettevõtmisest.           

23.aprillil  sai aga terve lasteaed liikumisõpetaja Urve Kukk oganiseeritud orienteerumismängul „Heategu südamele“ lasteaia õuest orienteerumiskaarti järgi otsida erinevaid punkte kus tuli uurida ja arutleda, mis tegevus, emotsioon või söök on südamele hea ja vastavalt sellele kaardil ringid värvida.

 

Iga osaleja sai mälestuseks  südamekujulise külmkapimagneti, mille   oma fantaasia järgi võis ära värvida.

Aprilli lõpus saime väikeste Nurmenukkudega taas kirja Lorrilt kus ta tänab meid ja ütleb, et võib nüüd julgelt Nõidade ööle minna, sest ta on hea ja sportlik nõiatüdruk.

29.aprillil toimus Alasniidu Lasteaias juba  traditsiooniks saanud ja perede seas oodatu „Nõidade päev“ kus suured nõiad ootasid lapsi koos vanematega Loitsutuppa, Kolesalongi, Nõidade discole, Ämbliku kohvikusse, „Jonni Lonni“ teatrituppa. Läbi mängu ja nalja said lapsed tead, et headusega võlub maailma ilusamaks!

Selline oli siis meie tervisekuu!

Alasniidu Lasteaia

Nurmenuku rühma

Vanemõpetaja Kaia Beres

MINU ESIMESES KIRJAS OLI SÕNA EMA....

Maikuu esimene nädal oli  Nurmenuku rühmas otsast otsani  pühendatud emadele.  Lapsed rääkisid oma emadest, kui ilusad ja tublid nad on. Saime teada, et kõik lapsed mängivad oma emadega ja emad oskavad imehästi „pannikaid“  teha ja eriti hästi oskavad emad suppi keeta. Kogu see ilu väljendus laste joonistustes, mis illustreerisid laste intervjuusid! Pikad kallikäed ja kaunid kleidid.

Portreemaalid guassiga sobiks vabalt näitusesaali. Tühja sellest, et mõnel emmel juukseid nappis või silmad nagu nööbid tulid, hing oli igatahes piltidel sees, mida tõestasid ka laste ütlused emast pildi all.

Kingituseks valmistasime emadele kevadlillede vaasi. Lapsed mudisid plasteliini väikesele purgile ja õpetaja abiga sai kireva pabernööriga vaasike kaunistatud. Kuid, et emad teaks milleks see kingitus mõeldud on, käisime lastega pargis lilli korjamas, et need peopäeval vaasi pista.  

Lõbus  ja seiskluslik oli  meie matk pargini. Pidime osavalt manööverdama, et poristest lompidest mööda saada, see nõudis mõneltki mehepojalt täit keskendumist.

  

 Enne Võlumetsa sisenemist kallistasime oma tuttavat puud ja soovisime talle kaunist kevadet. Üritasime kuulata ka, kas kuuleme puuhaldja Pinni häält puu seest ja nii mõnigi seda  kuulis.

Võidujooks läbi Võlumetsa täitis meie kopsud värske kevadlõhnaga ja andis särtsu hinge.  Pargis ootas meid ees lillemeri, mis lausa ootas korjamist.

Peod  lilli täis, läksime ja lehvitasime Väikese maja õpetajatele ja lastele  ning suundusime parki ronima, mis on meie laste lemmiktegevus. Enne pargist väljumist sulgesime veel hetkeks simad,  kallistasime  ennast  ja kuulasime vaikust.  Saime aru, et vaikus polegi vaikne, kuulsime lennukimüra, linnulaulu, automüra, sahinat jne.

Peopäeval  7.mail valmistasime lastega kaks kringlit. Poisid tegid pähkli-ja rosinakringli, tüdrukud sokolaadi-halvaakringli.

Meie väikesed Nurmenukud on tõelised kokad, igaüks oleks  valmis  ise kringli valmis tegema aga kahjuks oli meil toorainet vaid rühmatöö jaoks.

Ja oligi see tähtis õhtu katte jõudnud. Rivistasime end lastega tahatuppa rivi, palusime emmed istuma ja vaatama ning  esitasime neile  väikese eeskava. Peotunnet aitasid luua säraküünlad  kringlitel, mis lapsed päris ahhetama pani. Seejärel palusime   emad teise tuppa, et  ühiselt meisterdada endale mälestus sellest päevast. Olime  külla kutsunud meisterdamistoa „Õrreke“, kes  juhendas siidimaali maalimist. Väikesed näpud koos ema abi ja nõuannetega toimetasid usinalt  ja tulemus oli väga, väga  ilus!

      

Peale meisterdamist aga oli võimalus kõigil kostitada end kringli, kohvi või tee ja morsiga. Pidusööki mekiti piknikuvormis- vaibal või  kapinurgal istudes.

 

Laste uhkus oma emade üle ja rõõm nendega koos õhtu veeta oli suur!

Kirja pani Nurmenuku vanemõpetaja Kaia

Nurmenukkudel on imeline blogi!

Ärge unustage siia ka piiluda!

HIIREHERNE RÜHMA HUVI AVAKOSMOSE VASTU

 Viire Sepp on oma raamatus „Andekusest ja andekatest lastest“ öelnud järgmist:

kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada, kaotavad nad motivatsiooni ja huvi.

Sellest lähtuvalt valisime oma viimase „täiskoormusega“ õppimise kuu aprilli teemaks laste poolt välja pakutud ja neid väga huvitava kosmose teema. Kui huvi on, tuleb rääkida. Mis sellest, et õppekava seda ei nõua!

Planeedid, tähed ja erinevad taevakehad- lõputud põrkumised ja plahvatused, tiirlemised ja pöörlemised, imekaunid värvid, kujundid ja suur, suur salapära... Kõik see universumis toimuv tekitas lastes hulgaliselt küsimusi. Kõige paremini oskavad taolistele küsimustele vastata ikka asjatundjad ja nii me käisimegi vastuseid otsimas Tallinna Tähetornis. Meid võttis vastu vahva nimega mees Mario Mars. Temale väga sobiva nime kohta jäi kahjuks küll küsimata, kuid ehk oligi ta mees teiselt planeedilt? Planeetidest teadis ta igal juhul palju. Laste kõige tähtsamale küsimusele- kas tulnukad ja ufod on olemas?, vastas füüsikat õppinud astronoom eitavalt. No võta nüüd kinni...meie rühma lastest on küll väidetavalt päris mitmed neid lausa isiklikult kohanud! Lihtsam oli mõista seda, miks kõige suurem täht päike meie planeeti nii tugevalt soojendab. Õppefilmi vaadates saime oma silmaga võrrelda, et päikse- ja ka teiste tähtedega võrreldes on planeedid, sealhulgas Maa kui väikene kärbsemust. Tähtede tohutu suuruse pärast näeme neist paljusid ju ka palja silmaga! Väga põnev oli tähetorni tipus asuv ülisuur teleskoop. See pidavat kaaluma sama palju kui auto, kuid lapsed suutsid seda liigutada tänu targale mehanismile. Kui Maa teeb tiiru ümber päikese ühe aastaga, siis kell meie planeedil teeb tunni vaid ainult 60 minutiga ja meie poolteist tundi külastusaega möödus üliheli kiirusel.

Tallinna Tähetorn asub meie lasteaiast vaid kümne minuti autosõidu kaugsel. Kellel huvi- 16.05 ootab tähetorn kõiki külastajaid kella 18.00-01.00, toimub Muuseumiöö 2015!

Kogu kuuldud ja nähtud infot „seedivad“ lapsed veel siiani, sest alles täna ütles Iris: „ No ma ikka ei saanud aru, kas siis ufod ja tulnukad on olemas või ei?“

Kes seda päris täpselt teab- juba maailm ise meie ümber on põnev ja huvitav, aga sama põnev on ka meid ümbritsev maailmaruum...

Kirjutas ja pildistas õpetaja Maie

Kaunist teatrikuud!

Alasniidu Lasteaia III teatrifestival

Kirja pani vanemõpetaja Kristel Einaste-Lukk

Inglise näitekirjaniku William Shakespeare arvates on teatri ülesandeks kohandada tegevus sõnale, sõna tegevusele, eriti silmas pidades, et ei eksitaks loomuliku lihtsuse vastu. Kas suurkuju mõte laieneb kõikidele eluvaldkondadele jääb lugeja otsutada aga nagu juba traditsiooniks on saanud ootas Alasniidu Lasteaed paastukuu lõpus endale taaskord külla suuri ja väikeseid teatrihuvilisi, et läbi teatri kohandada tegevus sõnale ja läbi vaatmise ning tegemise avardada silmaringi, äratada huvi ja armastust teatrikunsti vastu. Päris kindel on ka see, et festivali käigus saavad lapsed ja ka õpetajad juurde esinemisjulgust ja eduelamuse. Teatrifestival toimus juba kolmandat aastat ning sellel aastal oli etenduste ühtne siduv teema „Terekäsi taimeriigile“.

Festivali avasid Alasniidu Lasteaia maskotid  - niiduhaldjad Lilli ja Lupu, lavastusi hindas zürii kooseisus Ivo Lukk, kes esindas Alasniidu Lasteaia hoolekogu, Tallinna Lasteaia Sinilind õppealajuhataja Triin Penu ning Nukuteatri turundusjuht Annika Metsala.

Esimeseks julgeks esinejaks oli Pangapealse Lasteaia Pilvepõnnide rühm kes esitas lastekirjanduse raudvara Silvi Väljal´i „Jussikese seitse sõpra“. Etenduse juhendajateks olid Getter Nurklik, Larissa Fedtšenko, Katrin Siimar, laulud ja muusika Katrin Läll.  Žürii arvates oli etendus parima tantsulise liikumisega. Teisena astus lavale Teelahkme Lasteaia Kollane rühm etendusega “Kevade saabumine”. Näidendi kirjutas Merita Tamm ja juhendajateks olid Ethel-Mildrid Bluman ja Merle Rennig, muusikaline kujundaja Riina Rüütelmaa. Etenduses mängiti palju erinevaid pille, lauldi põnevaid laule ja tantsiti, seetõttu hindas žürii etendust parima muusikalise kujunduse eest. Parima lavakujundusega sai hakkama Tibutare Lasteaed Tibude rühm etendusega „Lugu okkalisest siilist“ , laulud ja tantsud Birgit Värno.  Tibutare Lasteaia Mikide rühm tuli lavale etendusega „ Kõik mulle!“, žürii tunnistas etenduse parimaks laste omaloominguliseks lavastuseks. Juhendajateks Anneli Tammik ja Marju Rebane, muusikalavastuse eest vastutas Birgit Vaino. Siis oli kord Lepatriinu Lasteaia Pilvetriinude rühma käes. Nemad esitasid žürii arvates kõige kaunimate kostüümidega etenduse nimega „Aafrika, aafrika“ mille kirjutas Kaja Eskel,  juhendajateks Kaja Eskel, muusikaline juht Maarja Päeske ning kostüümimeister Margit Lehiste. Žürii kiitis Lepatriinu Lasteaia kõige väiksemaid osalejaid julguse ja pealehakkamise eest.  Harku Lasteaia Pääsukeste rühm aga pärjati „Parima näitlejameisterlikkuse“ auhinnaga etenduse „Muusikaline reis ümber maailma“ eest. Žürii meelest oli tegemist tõeliste näitlejatega kes esinesid julgelt ja emotsionaalselt. Juhendajateks Eva Katus, Karin Pikk, muusikaõpetaja Gajane Meletjan. Alasniidu Lasteaia Karukella rühm esitas V. Katajevi “Seitsmevärvi õieke ehk terekäsi taimeriigile” juhendajateks Kristel Einaste-Lukk, Mari-Liis Vagur ja Virge Kaljura ning pälvis oma etendusega kõige fantaasiarikkama etenduse tiitli. Karukella rühm ütleb siinkohal suured tänud Marion Saleile, kes sättis väikeste näitlejate juuksed lavakorda.

Kui väikestel näitlejatel oli töö tehtud ootas kõiki jäätisekohvik. Rõõm kordaläinud festivali pärast säras korraldajate kui ka osalejate silmis. Palju tänu kõigile ja kohtume uuel aastal jälle!

Teatrifestivali toetaja ja partner on Harku Vald ja Reklaamtoode koos Reimo Tõkkega, suured tänud Premiale väga maitsvate jäätiste eest.

Kassikäpad NUKU- teatris õppekäigul

Märtsi nimetused rahvasuus on teada, tuntud kui hangekuu, sulakuu, helmekuu sulaveehelmeste järgi, vastlakuu ehk liukuu vastlate järgi, urbekuu, linnukuu, paastukuu ja kevadkuu. Tänapäeval seostatakse märtsikuud hoopiski teatrikuuga – ise teatri tegemise, teatrietenduste vaatamise või teatrimaja külastusega.

Kassikäpa rühma märtsikuu teine õppekäik viis meid Nukuteatrisse. Tavapärase Nukuteatri etenduse vaatamise asemel toimus meil NUKU muuseumi juhendaja Teele Jurtomi eestvedamisel ringkäik Nukuteatri majas sügaval maa-alustes ruumides ja klaasist rippsillal, muuseumi näitlejate garderoobis, meisterdus- ja töötubades. Kitsaid keerdtreppe mööda liikusime esmalt Tähtede võlvi juurde, kus vanasse paekivist võlvialusesse on ehitatud pildimasin videoekraani ja nupumasinaga, millele vajutades Nukuteatri etenduste katkendeid ja teatri teisi arhiivimaterjale – intervjuusid, näitlejatega kohtumisi vaadata saab. Seejärel kõndisime Tallinna vanalinna keskaegsete müüride kohal keldrikorruse klaaspõranda peal ja vaatasime Nukuteatris tehtud butafooriat – teatraalseid aardeid ning soovisime Soovide kaevu. Edasi kulges meie teekond järgmisele korrusele, kus näidati meile Buratinot ja Papa Karlo ehk Ferdinand Veike kambrikest ning laulsime üheskoos ninad sõrmedega kinnipigistatult Buratino laulu järele. Päris hästi tuli laul välja! Aplaus meile! Uskumatu kui aegumatu ja armsaks saanud tegelane on see Buratino! Peale Buratino on muuseumi klaasvitriinide taga meile lastelavastustest ja- raamatutest tuttavad tegelased – Hunt Kriimsilm, Jussike ja 7 sõpra, Malviina, Artemon, Pierro ja Buratino. Muuseumi klaasvitriinis on oma koht ka muuseumi vanimal nukul Tiiul ja Siberis valmistatud päris kassiküünte ja jalanartsudest kehaga kiisu. Eesti Nukuteatris on praegu suurim nukuväljapanek, kuhu on kokku kogutud ja vitriinidesse paigutatud üle 100 nuku nukulavastustest läbi aegade. Eri teatrinukutüüpe esitlevas toas on eksponeeritud läbipaistvatesse silindritesse varju-, marionett-, käpiknukud ja paljud teised, kus õppisime eri nukuliikide liikumismehhanisme tundma. Eraldi nurgake muuseumis on ka kauaaegsel nukunäitlejal Helle Laasil, kus on pildid ja fotod näitlejast, nukuetendustest, tema kostüümid ja nukud. Nukkude jaoks oli näitlejal garderoobis seinale kinnitatud nagi. Saime teada sedagi, et kui nukk oli etenduses või õmblustöökojas paranduses, siis oli tema koht nagis tühi, aga kui nukk oli kodus, rippus ta omal kohal näitleja garderoobis. Muuseumi siseõue klaasist rippsillal jalutades saime sisse piiluda nukutöökodade akendesse, et näha mida seal põnevat käsil. Viimasena juhatati meid sügaval keldris asuvasse Õuduka-nimelisse hämarasse ruumi. Peale ringkäiku jätkus õppekäigu teine osa – muuseumimäng „Salapolitseinik käpp“. Neljaliikmeliste gruppidena liikusid lapsed ülisalajaselt muuseumi ruumides. Detektiivideks kehastunud mängijad otsisid kaardi järgi muuseumi erinevatest peidunurkadest üles salapärased kuldsed karbikesed ning neis olevad värvilised pusletükid. Kui peidukohtadest said tükid ülesleitud, hakati ühiselt pusletükkidest loo tegelaskujude pilte kokku panema ning mängu alguses poolelijäänud lugu sai endale õnneliku lõpu nagu muinasjuttudes ikka.

Nendin, et seekordne õppekäik oli suurepärane võimalus meil Nuku muuseumis teemaekskursiooni ja lõbusa otsimismängu läbi teatrimaailma, nukuteatrikunsti ja muuseumi paremini tundma õppida.

Kirjutas ja pildistas Kassikäpa rühma vanemõpetaja Tagi