24.5.16

Kuldkinga rühma lastel lemmikloomad lasteaias

Oma esimeses kevadloos teen juttu sellest, et Kuldkinga rühma lapsed said oma armsad ja vahvad lemmikloomad lasteaeda tuua.

Ettevõtmises tegi esimesena algust Mia perekond, kes kõik üksmeelselt olid nõus lasteaeda kaasa võtma pereema akvaariumi koos dekoratiivkaladega. Kahel järgmisel päeval saime tutvust teha kodujäneste – küülikutega. Esmalt üllatasid meid Tristani pere tuttavad küülikukasvatajad umbes seitsme kilose loomaga. Päev hiljem oli meil külas Jakobi pere pooleaastane lontis kõrvadega küülik Mari. Uue nädala esimeseks valikuks osutus Alice pere puurilind – papagoi Geisha, kes oli väga edev ja silmatorkava värvikireva sulerüüga. Aaron-Martin tõi lasteaeda kaasa oma perelemmiku - väga ilusa ja lastesõbraliku Chihuahua Chika. Antud projekti viimasteks külalisteks olid Liisi pere nunnud kiisud – Matilda ja Harald.

Teadlaste uurimistulemustes on avaldatud ja nad on veedunud, et lemmikloomad töökohas soodustavad töötajate rahuolu ja pühendumust. Kuigi rühma osadel lastel pole kodus lemmiklooma või polnud võimalust teda lasteaeda kaasa võtta, oli märgata, et kohalolnud loomad tekitasid meis kõigis palju positiivsust ja muutsid meid õnnelikumateks. Projekt sai teoks tänu Kuldkinga rühma laste Mia, Tristani, Jakobi, Alice, Aaron-Martini ja Liisi vanematele!

 Pildistas ja kirjutas


Kuldkinga rühma vanemõpetaja Tagi














26.4.16

Teatrifestival sai nelja aastaseks

Korraldasime tänavu Teatrifestivali juba neljandat korda. Teatrifestival on hea stiimul näitekunstiga tegelemiseks ja rõõm on näha, et aastast aastasse on etendused ja väiksed näitlejad ning juhendajad järjest julgemaks ja võib öelda isegi professionaalsemaks läinud. Ei saa mainimata jätta, et läbi aastate on Teatrifestivali toimumist suuresti toetanud Harku Vald ja selle eest tuleb vallale pikk pai teha. Rõõm on näha, et vald toetab omaalgatuslikku ja jätkusuutlikku projekti sest nelja aasta jooksul on saanud esineda festivalil 32 lavastuses 768 last ja ilmunud on 4 lasteetenduste kogumikku. Teatrifestivali korraldamisel on abiks ka lapsevanemad ja hoolekogu, neilegi suured tänud!
Teatrifestivalil ei ole kaotajaid. Iga väike näitleja annab endast parima ja selle eest väärib ta kiitust. Tunnustuse on ära teeninud ka kõik need vaprad ja andekad õpetajad, kellel on tahtmist oma kasvandikke õrnal käel teatri muinasjutumaailma juhatada. Sellel aastal jäid „Parima pärimusalase etenduse“ ja „Parima laste omaloomingulise lavastuse“ auhinnad koju  - Hiireherne ja Nurmenuku rühma vahvatele näitlejatele. Harku Lasteaed sai „Parima lavakujunduse“ eest premeeritud, Tibutare Lasteaed viis endaga kaks auhinda – „Parim muusikaline kujundus“ ja „Parim tantsuline liikumine“. Tallinna Lepatriinu Lasteaed tunnistati kõige „Fantaasiarikkama etenduse“ auhinna vääriliseks ning kõige kaunimad kostüümid olid Teelahkme Lasteaia etenduses. „Parima näitlejameisterlikkuse“ auhinna pälvis Pangapealse Lasteaed oma etendusega „Nukitsamees“. Teatrifestival on kohaks, kus sünnivad uued tutvused ja saadakse uusi kogemusi.  Võib julgelt väita, et Harku Valla koolieelsed lasteasutused teevad suurepärast koostööd, et pakkuda parimat alusharidust. Loodame, et koostöö jätkub ning kõik saavad festivalilt ka edaspidi ainult häid emotsioone.
Kirja pani Kristel
 Auhinnad

 Jäätisekohvik esinejatele






29.2.16

Karukellade sõbrapäev.


Esmaspäeval 15. veebruaril ootas taaskord üks buss lasteaia ees. Alasniidu Lasteaia kõige pisemad Karukellad ja natuke vanemad Kassikäpad võtsid ette väikese reisi ja seiklesid „Imelisele mängumaale.“ Sõbrapäeva väljasõit on meil juba neli aastat traditsioon olnud, seega jätkame seda ka edaspidi J Bussisõit oli nii mõnelgi lapsel esimest korda ja seda rõõmu oli nende näost näha. Mängutuppa jõudes sai õueriided seljast võetud, mis läks üsna ruttu ning iga laps leidis endale meelepärase mängu. Kes kadus püramiidi, kes diskotuppa, kes eelistas hoopis rahulikumat kohta… Aeg möödus seal väga kiiresti ja oligi käes kringli söömise aeg. Lapsed said veel natukene mängida ning ees ootas veel ühine pildistamine. Peale seda aga oligi juba buss mängutoa ees, et taaskord lasteaeda sõita. Suured tänud Ingrid Kasele ja Eleri Suurkivile, kes meil abiks olid.

Kirjutas Mari-Liis, pildistasid Mari-Liis ja Helve







9.2.16

Merekarneval Kuldkingas

2016 aastal alanud merekultuuriaasta andis taas põhjuse pöörata end näoga mere poole. Käesoleva teema-aasta puhul toimus jaanuari viimasel reedel Kuldkingas merekarneval.


Rütmika muusika saatel liikus pikas rongkäigus kirev karnevaliseltskond rühma koridorist rühmatuppa. Peole tulnud merineitseid, haldjaid, printsesse, madruseid, laevakapteneid, piraaditare, piraate, kalakest, merevetikast, ämblikmeest ja nende kõikide kostüümide mitmekesisuse poolest võis meie merekarnevali võrreda kasvõi Rio de Janeiros toimuva pillerkaariga.




 Merepeole tulnud laevameistri laevas istus seltskond maas üksteise selja taga hoides eesolija keha ümbert tugevasti kinni ja laulis küljelt küljele Sõua laeva, jõua laeva, sõua laeva, sõnna maale... Karuse kihelkonnast pärit „Laevamängu“ mängides hakkas laev silma teistmoodi seltskonnale, kus oli nii meremehi kui piraate. Laulu lõppedes läks laevakapten laevameistri juurde laevaostu sooviga.  Selgus, et laev on tugev ja nõndamoodi sai laev endale uue omaniku.







Enne kui laeva jõuti, tuli kõikidel oma osavust näidata jõekoletisega võideldes.

Laeva jõudes vaatas kapten, kas temaga merele tulijad on tublid võrgust kalade kättesaamisel. Kinniseotud silmadega lõikas iga laps nööri küljest endale ühe kommi ja valis endale koha laeva põrandale asetatud pehmel värvilisel matil. Liikumismängu „Muusika katkeb“ ajal ei lastud laevas kellelgi kaua istuda. Vaheldumisi vihuti tantsida ja otsiti istekohti. Kes istekohta ei leinud, oli mängust väljas. Üsna pea oli tantsuplatsile jäänud neli matti ja viis viimast tantsulõvi kuni selgus võitja.

Väikese puhkuse järel ootas kõiki vesiaeroobika treening. Kuna rühmatoas puudus bassein, siis aeroobikatreening toimus kuival maal. Linaekraani vahendusel tegid merekarnevalist osavõtjad 4 ja poole minuti jooksul ettenäidatud aeroobikaharjutusi kaasa.

Leitud pudelipost kutsus kõiki laevas olijaid aardejahile. Aardejahi mängus sai igaüks mõelda, kummad armastavad rohkem merd, kas merineitsid või meremehed, võrrelda, missuguse masti lipp on kõrgemal ja lahendada, kuipalju varandust mereröövlid aardekirstu alles jätsid.

Peale aardejahti suundus osa seltskonnast rannadiskole ja teised merineitsi restorani peosööki valmistama. Kõrvalvaatajale tundus, et nii mõnigi oleks võinud pühendunult kuni päikeseloojanguni toitu valmistada või järgmise hommikuni merelaulude saatel tantsida. Kapten kiitis laevakokkasid ja tema abilisi mererestorani toitude ja joogi eest. Isukalt maitses nii piduliste marjajook, purjekakujulised tikuvõileivad kui magus suhkruvati üllatus.

Tänusõnad Kuldkinga rühma kõikide laste vanematele, kes tõid lastele vahvad temaatilised kostüümid, toimekale Emika ema Jaana Gutmann´ile suhkruvati üllatuse tegemise eest ning tegusatele abilistele Sirjele ja Helile, kes aitasid mänguhommikut läbi viia.

Kirjutas Kuldkinga rühma vanemõpetaja Tagi,



pildistasid õpetajad Heli ja Tagi












2.2.16

Miks on merevesi soolane?


Kas Sina tead, miks merevesi on soolane?  Kui ei tea, tule küsi Hiireherneste käest! Me laulame Sulle kohe või näitleme pika lugulaulu heeringast, kes kuival maal elas, hiiri, rotte hävitas, soolaga maiustades ahneks läks ja uue laeva sisse augu näris. Eks sealt laevaaugust ju sool merre pääseski. Vana Neptun muidugi sai hirmus vihaseks ning määras heeringa elukohaks soolase mere. Lugulau jäi meile kohe hästi meelde ning otsustasime sellel  Nurmenuku rühma tublidele õpetajatele ja lastele ette näidelda. Nagu õiges teatris ikka, oli meilgi piletimüüja (kes lubas pealtvaatajatele pileti kolme plaksu eest), piletikontrollid, kohanäitaja.
Pärast etendust sai väikese soolase ampsu teatri puhvetist. Toimus näitlejate autasustamine. Teater meile meeldib. Nii pealtvaatajatena kui esinejatena!

Jaanuar oli seega Hiirehernestel kalakuu. Rääkisime kalamehejutte, tutvusime kaladega, saime teada kes on kala, kus on kala, kes kala sööb ja keda kala sööb.
Otsisime ja leidsime häid kalastuskohti Eesti kaardilt. Meisterdasime kalu, paate, soovisime 3 soovi kuldkalalt. 
Väga armastatud ajaviiteks sai laumäng „Kalale,  lauamäng igale kalahullule“. Lapsed said kalade nimesid lugeda, leida õige koha kalapüügiks ning õige õnge olemasolu korral ka kalad paati tõmmata.  Juhtus sedagi, et mõne rammusa kalakese napsas paadist kajakas või kimbutas kalapüüdmist hüljes. Mängu lõpuks lugesid lapsed saadud punktid kokku. Selgusid kõige osavamad kalamehed

Hiireherne kalaaretajad aretasid ka uusi kalaliike nagu näiteks: muttkala, lindkala, koerkala.
Kuu teema lõpetuseks külastasime Eesti loodusmuuseumi muuseumitundi „Eesti kalad“. Saime uusi teadmisi kuhjaga ja saime ka enda teadmisi näidata. Igatahes haviga tõtt vaadata ja tema hambaid katsuda iga päev küll ei saa.
Kes aga arvab, et kala on tumm, see eksib. Loodusmuuseumis saime kuulata spetsiaalsete masinatega lindistatud kalade häälitsusi, mõni haukus nagu koer, teine ulus , kolmas vilistas. No on kalad, salakavalad! Kuidas kõige lihtsamalt aru saada, et loom on kala? Kui ta saab vee all hingata, ilma et peaks vahepeal vee peal õhku hingamas käima, siis võib suure tõenäosusega tegemist olla kalaga. Kalade elu oli põnev uurida, nii mõnigi laps hakkas paremini kala sööma ja kindlasti tegi nii mõnigi laps kodus juttu, et võiks kunagi ise ka kalale minna!
Külmas meres.
Külmas meres, elas kilu,
Aga kilul hakkas vilu.
Tema kannul ujus lõhe












Aga lõhel hakkas kõhe.
„Küll on kole kui on vilu“
Ütles külmetades kilu.
„Küll on kole kui on kõhe“
Lausus lõdisedes lõhe“!
(E.Raud)
Aga nüüd kapten: „Ahoi, otsad anda, täiskäik edasi, laev merele, ees on suur heeringaparv“!

Kirjutas õpetaja Renate, pildistasid õpetaja Renate ja arendusjuht Kristel