Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Mihlipäev on olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu).
Meie lasteaeda saabub Mihklipäev toreda juurikate näitusega. Näitusele on kokku kantud kõike põnevat mis põllu- või aiamaalt kätte on puutunud. Mõned juurikad on emmede, isside ja laste abiga saanud endale silmad ja suud ning mõnedele on koguni rattad alla pandud. Aga suurt huvi pakuvad looduse enda kujundatud meistriteosed. Lisaks silmailule tunneb iga näituse külastaja kuidas sügis lõhnab. Helde sügis lõhnab mesiselt ja magusalt sestap pole imestada kui mõne eksponaadi pealt võib leida ka mõned pisikesed hambajäljed :)
Ja kui lugeja nüüd mõnda Mihklit peaks tundma siis Mihklipäeva kommete hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine.
