„Ahoi!“ hõiskas nääpsuke Eesti Meremuuseumi giid Anna
tervituseks Kuldkinga rühma lastele, nende isadele ja teistele täiskasvanutele,
kes olid kogunenud mardipäeva õhtul Paksu Margareetasse.
Teadmiseks, et Paks Margareeta on ligi 500- aastase värvika ajalooga keskaegne suurtükitorn. Torni läbimõõt on 25 meetrit ja kiviseinad kuni 5 meetrised, mille paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Tallinna keskaegse linnamüüri kõige paremini säilinud hoone on väärikas ja eriline hoone peites endas põnevaid meremaailma saladusi.
Teadmiseks, et Paks Margareeta on ligi 500- aastase värvika ajalooga keskaegne suurtükitorn. Torni läbimõõt on 25 meetrit ja kiviseinad kuni 5 meetrised, mille paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Tallinna keskaegse linnamüüri kõige paremini säilinud hoone on väärikas ja eriline hoone peites endas põnevaid meremaailma saladusi.
Just kõike merenduse ja mereajalooga seonduvat läksime üheskoos Eesti suurimas muuseumis teada saama. Suurtükitorni esimesel korrusel nägime erineva suuruse ja kujuga laevamudeleid, skafandrit, köit, laevakella, laskeavasid... Korrus kõrgemal vaatasime suurelt videoekraanilt suurtükitorni ajalugu. Ekraanile ilmunud piltide pealt saime näha, missugune oli esialgne suurtükitorn, mis aastatel torni rekonstrueeriti, millal torn ise kaeti kõrge kivikatusega ning kunas taastati suurtükitornile lähedane väliskuju.
Peale väikest ringkäiku muuseumis kutsuti kõik külalised allkorrusele. Ees ootas võistlus – köievedu. Esialgu proovisid rammu lapsed. Teises voorus oli kord jõu katsumiseks isade käes.
Ja siis marssis kogu meestevägi koos lastega keerdtrepist üles ja läks Paksu Margareeta torni katusele. Torni katuseterrassil avanes suurepärane vaade tuledesäras sadamale ja Tallinna vanalinnale.
Isa on nii tark ja hea,
palju tähtsaid mõtteid peas!
Oskab naelu lüüa seina,
noa ja kahvliga veel süüa.
Oskab ehitada maja,
teha kõike, mida vaja.
Telerist ta vaatab rallit,
minuga ta mängib palli.
Kui ma väsin, seljas kannab,
kommiraha mulle annab.
Õhtul räägib unejuttu,
enne seda, kui jään tuttu.
Kui on jälle õhtu käes,
oma armsat isa näen.
Niisugused luuleread kõlasid laste suust enne kui nad isadele kingitusi üle andsid. Üllatuskingituseks sai iga isa oma lapse joonistatud puslepildi. Kui pika tööpäeva õhtul tundis mõni end väsinuna, energiast ja headest mõtetest tühjana, siis laste tehtud toitvad ja energiarikkad „stressipallid“ aitasid justkui võluväel hea tuju tekitada.
Loodame, et see ühine mõnus õhtupoolik ajaloohõnguliste kivimüüride vahel aitas ka kasvatada austust ja armastust mere vastu. Südamlik tänu kõikidele vahvatele ja ettevõtlikele isadele, kes merepeost osa võtsid!
Pildistas ja kirjutas
Kuldkinga rühma vanemõpetaja Tagi