Ootsin pühi tulevada, pühi,
jõuluaega jõudevada, pühi...
Meie jõulud on just niisugused, nagu me ise oleme. Jõulud on ainukordsed. Täpselt samasuguseid jõule kui tänavu Kuldkinga rühmas ei tule enam kunagi. Kui küsite: „Missugused need selleaastased jõulud olid“, saate fotoreportaaži jälgides teada.
Pühaderõõmust vähemalt pool oli ootamisrõõm.
Jõuludeni on jäänud veel neli nädalat. Süütasime esimese küünla.
Missugune kuusepuu meile tuuakse? 
Täpselt samasugune, nagu vanadel postkaartidel. Ilus. Kui me kuuse toas ära ehime, siis saame jõulupuu. Missugused jõulupuuehted me külge riputame? Õige vanasti riputati kuusepuule ainult õunu ning kõrkjatest ja lõngast ehteid. Meiegi ehted olid omavalmistatud ja armsad. Ühed väikesed kaunistatud puukettakujulised, teised paberist ketid.
Jõuluaeg on aasta pikas päevadereas võib-olla kõige rohkem selline aeg, mil alustatakse kodu kaunistamisega varakult. Juba detsembri alguses riputasime rühma lakke jõulukrässe. Niinimetatud toredate okkaliste pallide juures olid lapsed usinad abilised Sirjele.
Rühma esiku seinale meisterdasime ühiselt ühe vana rehielamu akna. Aknale paigutasime rühma kõikide laste toodud jõulusokid, kuhu päkapikk lastele jõuluüllatusi toomas käis. 
Üheks suuremaks tegemiseks jõulukuul oli jõuluetenduse õppimine. Muusikaõpetaja Marise abiga, kes teadis hulgaliselt erinevaid jõululaule, said selgeks kaunid ja tuntud jõuluviisid ning Eesti regilaulud.
Päev peale kolmanda küünla süütamist on käes päev, mil me ootasime külla Jõuluvana. Päris igasse peresse ta ise ei jõuagi ja mõnele poole on tema saadikud kingid kas tuppa või jõulupuu alla põrandale toonud. Sellel õhtul valitseb lasteaia saalis jõulurõõm. Lasteaia saalis käib jõuluetendus „Pikk reis“, mis viib kaks tüdrukut Triinu ja Epu muinasjutumaale, kus on hoopis teistsugused jõulud, kui meie nendega harjunud oleme. Niimõnigi laps küsib mõttes vaikselt: „Kas Jõuluvana ikka jõuab õigeks ajaks kohale?“. Saaliuksele kostub koputus ja seal seisab kauaoodatud Jõulumees. Jutukas ja natuke pikast reisist väsinud Jõuluvana saab näha, kuidas tähistati jõule vanasti, kuulda laste laule ja luuletusi, näha selgeks õpitud tantse, Eesti rahvamänge ja rahvatantsu „Kaerjaan“. Täname lahket Jõulumeest kingituste eest! Kui kingitused said jagatud, ootas kõiki peokülalisi ühine jõululaud rühmatoas.
Mis jõulud need ilma piparkookideta ikka on? Juba teisipäeva varahommikust saati olid väikesed käekesed osavad jahu sõeluma, taigent rullima ja piparkooke vormima. Ahjust väljatulnud piparkoogilõhn tõi taaskord rühma jõululõhna. Enne kui piparkooke maitsma hakkasime, kaunistasime neid erivärviliste suhkruglasuuridega.
Mida veel jõulukuul teha? Miks mitte minna Jõulumaale. Õhtul ootas kõiki lapsi ees Vanamõisa Jõulumaa külastus. Jõulumaale jõudes ootas meid ees esimene üllatus – vaikselt hakkas sadama lund. Peagi oli kogu maapind väikese lumekirmetisega kaetud. Jõulumaal said lapsed kuulata jõulumuinasjuttu, sõita jõulurongiga, meisterdada, teha sepikojas oma rühma õnnenael, kohtuda Jõuluvanaga, vaadata tallis koduloomasid ja -linde ning päkapikkude toimetamisi teatris.
Meie rahvas peab lugu jõulukuul küünaldest ja küünlatulest. Miks mitte ühendada küünlad ja kaarditegu. Neljapäeval tegime rühma omavalmistatud kaartidest näituse. Vali siit, missugune jõulukaart Sulle meeldib ja tee ka ise niisugune.
Jõuluküünalde helendus,
akendes värelev valgus,
rõõmuhetk kõikide silmades –
see on pühade algus.
Jõuluvalgusest peredes
hubasust, kodusooja,
igaüks oma südames
jõuluvalguse looja. /O. Saar/
Pildistas ja kirjutas
Kuldkinga rühma vanemõpetaja Tagi
