Tujud ja tunded…. tulevad ja
lähevad… ometi räägitakse viimasel ajal üha rohkem emotsionaalse
intelligentsuse, empaatia ja edukuse
seostest. Eestlane on oma loomult kinnine ja tunnetest eriti rääkima ei kipu.
Kas oleks aeg seda parandada?
Veebruarikuu on selline tore kuu,
kus jutuks tulevad isamaaarmastus,
lojaalsus, austus, sõprus jne. Ideaalne kuu, et rääkida tunnetest, nende
kogemisest, mõistmisest. Miks on küll nii, et ühe naer võib teisele
haiget teha?
Kuldkinga rühma projekt „Minu
jaoks oluline“ oligi otsast otsani tundeid täis. Põhjalikuma vaatluse all oli
26 emotsiooni. Arutlesime läbi emotsiooni tekkimise põhjuse ja tagajärje.
Otsisime koos lahendusi, kirjeldasime olukordi. Lapsed rääkisid oma kogemustest ühe
või teise tunde tekkimisel. Mängisime, avastasime, mõistatasime. Kirjeldasime
ja tunnetasime emotsioone. Lapsed olid tunnetest rääkides jahmatavalt ausad ja
avatud. Kas suur vend mõtleb sellele, et õhtune õudukate rääkimine hirmutab
väikevenda? Kas emad-isad teavad, et võõras keskkonnas palju tundmatuid tube
on üks põhjustest miks öösiti kimbutavad halvad unenäod? Kas vanemad on teadlikud lapse
murest, et väikevenda armastatakse rohkem või, et armastus teeb haiget kui ta
armukadeduseks muutub või et uhkust tuntakse ka selle üle kui hoopis emme ise
hambaarsti juurde läheb? Nii palju oli rääkida. Veebipäevikusse pani mind kirjutama
aga hoopis teine küsimus , mis tekkis
projekti käigus-
KUHU KAOB MEIE OSKUS OMA TUNNETEST
RÄÄKIDA? Tunnetest rääkides väldiksime mõttelaadi, et mehed ja naised on pärit
erinevatelt planeetidelt ja me ei mõtleks, et naaber mõtleb, et mida ma mõtlen
kui ma temast mõtlen. Tunnetest rääkimise oskust tuleb hoida ja hinnata ja kui soovite,
siis lausa toita hooliva käitumise ja mõistmisega. Võibolla on meil siis tulevikus
põlvkond inimesi - ametimehi ja naisi kes räägivad mida mõtlevad
ja tegutsevad oma südame ja sõnade järgi.
Mõtles, ütles ja pildistas õpetaja Ines
Milline tunne sind valdab kui sul on hea sõber kelle peale mõelda?
No comments:
Post a Comment