Kes teab, kes teab … ehk saab nii mõnestki Hiireherne rühma lapsest ükskord tulevikus teadlane, direktor, laulja või modell. Süstitegijaks e. arstiks soovivad juba praegu meil mitu last saada.
Selleks,
et mõista erinevate elukutsete ja ametite vajalikkust ning olemust, tutvusime
me märtsikuus koos lastega mitmete toredate ametitega. Kustutasime koos Nubluga
kärssama läinud toitu. Jälgisime politseinikena
koos Lõvi Leoga liiklust ja korda. Ravisime arstidena „katkiseid“ põlvi
ja kuulasime , kas süda ikka tuksub
„sõbralikult“. Loomulikult oli kõikidel neil päästetöötajatel liiklemiseks
vaja ka sõidukeid, millede meisterdamise
ja joonistamisega tulid lapsed tublilt toime.
Proovisime
muru külvates kätt aednikena ja olime ka kunstnikud ning kirjanikud. Meie
kunstinäitus ja emakeelepäevaks valminud omaloominguline muinasjutt olid väljas
vaatamiseks ja lugemiseks kõikidele, kes meie rühma külastasid.
Käisime
lasteaia köögis ja tutvusime kokkade tööga ning proovisime ka ise kätt
võileibade valmistamisel. Ise tehtud- hästi tehtud: nii maitsvaid võileibu ei
oska isegi meie kokatädid teha!
Kõige
põnevam elukutse oli laste jaoks näitleja, sest peale usinat harjutamist
esitasime kogu rühmaga oma etenduse saalisistuvale publikule.
Nagu
juba öeldud, tulevikule mõeldes- kes teab, kes teab…
/Vaade
üle rühma rändab
Ei
tea kes siin kes on.
Pikapeale
vigurvändast
Saada
võib professor…/
Kirjutas
ja pildistas õp. Maie
No comments:
Post a Comment