Nõiduslik Perepäev Alasniidu Lasteaias

Tere hea lugeja,

Täna ma räägin sulle ühest toredast peost. Jürikuu viimasel päeval toimus meie lasteaias Nõiduslik Perepäev ja seda juba teist aastat. Nagu eelmiselgi aastal olid avatud suur hulk põnevaid koopaid kuhu nõiaperekonnad ja muidu konnad said lustima tulla, kuigi viimaseid ei olnud eriti näha.

Ja kui suurest lustist hakkas kurk või tomat ära kuivama võis nõiajoogi kohvikus ennast värskendada. „Sellel aastal pakkusime punast mahlajooki lisanditega. Nõialastele tegi palju nalja lisand „värskelt röstitud vihmaussid“, milleks olid helepruunid hästi lõhnavad kummikkommi nöörid. Väga hästi maitsesid kõik külmutatud marjad ja samuti rosinad. Suuremad nõiad ja võlurid tundsid kohvikut külastades huvi, millega kohvik sellel aastal üllatab. Eelmisest aastast oli meeles võlujoogi segamine ja erinevad lisandid joogile - kummikommi ussikesed-putukad. Kohvikut külastati aktiivselt, mõned väiksemad nõiad käisid kohvikus veel teist ja kolmandatki korda“: räägivad kohvikupidajad  Koll-Kalli ja Sasi-Sussa.

 Kolesalongi pidajad Kloti ja Doti rääkisid, et tänavu pakub kolesalong endiselt võimalust inimlapse inetuse eemaldamise protseduure. Ja kõik võivad muutuda kui nõiaväel tõeliselt hirmus ilusaks, kole kenaks ja õudselt armsaks.

Teatrikoobas lõbustas tänavu „Pallide balliga“, lavastaja Gunilla Mustmaagia võttis õhtu kokku: „ Meil oli täissaalid ja etendust mängiti kuus korda, suur menu oli tingitud ilmselgelt liigselt õhku täis läinud peategelastest ja eks rahvas seda vaatama tuligi!“

Kui mõnel nõial või võluril hakkasid näpud või jalad sügelema said nad Diskokoopas trallida või endale meelepärase võlukepi meisterdada. Nii mõnigi kaotas suures peomelus oma võlukepi ära aga kohe meisterdati uus. Suurt elevust tekitas Ennustuskoobas, kuhu ka siinne reporter aja ja järjekorra kiuste ikka sisse murdis. Koobas oli tõeline, esialgu ootasin millal mu silmad pimedusega ära harjuvad ja kui nad seda tegid, siis nägin ma jõle ilusaid nõidu. Esiotsa ei osanud nad midagi ennustada aga kui mulle pealtvaatajate ees tordikarbikaanest kübar ja aerust antenn kätte anti ja ma nõnda liikumatult pidin minuti või kaks seisma, tundus, et minu tulevik hakkab ennast lahti rullima.  Ja siis nad ennustasid pööraseid asju. Näiteks pidavat siinkirjutaja õhtu jooksul kindlasti mõne väiksema nõia käest kallistada saama. Tagantjärgi võib öelda, et läks täppi küll, pärast paranesin mitu nädalat. Julgemad said suure roosa lõualuu vahelt endale kingituse välja õngitseda. Koopast väljapääsu otsijad said soengusse mõne kena ämbliku ja see oli neist armas!

Siiralt Teie reporter

Barbara Luud

Aeg on see, kui maha jääd oled ilma....

Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean ma alustama sellest, et …

Kuldking arutles selle üle, mis on aeg. Arvati nii:

See, mis käib edasi ja tiksub

·         See kui sa tahad kuhugi minna

·         Asi, millega saab teha asju sulle sobival ajal

·         See, mille järgi tead sünnipäevale minna

·         See, mis tiksub edasi ja tagasi (?)

·         See, mille jaoks on kell

·         Selle järgi teame, millal on öö ja päev

·         See, kus saab rännata

·         Ilma ajata ei tea, millal koolist koju minna

·         Aeg on see, kui maha jääd oled ilma

·         Metsa minnes tead, millal koju tulla

·         Asi, mis käib ringi

·         See, mis ei jää kunagi seisma

     Kuna arvati ka seda, et aeg on see, kus saab rännata, siis just ajas rändamise me ette võtsimegi. Rändasime alustuseks päris kaugele- Eesti Vabaõhumuuseumisse ja 100 aastat tagasi. Vaatasime ja proovisime esivanemate tegemisi just selles ajas. Siis uurisime kodus seda minevikuvärki. Lasteaeda sai toodud lapsepõlve pilte oma vanematest, vanavanematest ja vanavanavanematestki. Tore oli kuulata sinna juurde kuuluvaid lugusid ja vaadata, et „ega käbi kännust kaugele kuku“. 

Muidugi ei puudunud ka laste kommentaarid oma emade- isade piltidele (ju ta mingit pahandust siin haudub)

Ajaarvamise juurde(ka selle ette ja taha) käis kella tundmaõppimine, mille tarvis ise endale kell meisterdati - ise tehtud - hästi tehtud!!! Ja mis kõige parem- nii oled ise enda aja peremees :)

Emmed- issid õpetasid lastele ka vahvaid mänge oma lapsepõlvest. Nii jõudsid need taaskasutusse meie rühmas. Teiste hulgas olid sellised teada- tuntud mängud nagu kummikeks, varbamäng, noolekas, ukakas, pallikool, pimesikk jpm. Mõnda oli päris keeruline teistele selgeks teha ja mõnda mängu oli raske mängida (onni ehitus puu otsa näiteks)

Järgmiseks võtsime ette iseenda kasvamise. Panime selga enda väikseks jäänud riided 

Ja käisime mõõtmas Hiireherne rühmas, kui palju siis õieti seda pikkust juurde on tulnud

Tulevikus käia oli muidugi raskem, sest meil ei olnud selle kohta  dokumenteeritud materjali. Ühes olime kindlad- kosmosereisiks läheb kindlasti! Seetõttu õppisime selgeks planeedid. Et mitte rägastikus ära eksida 

Ja siis kujutlesime, millised elukad seal võiks elada 

ja  millised need planeedid võiks olla 

Loomulikult pidime ju sealjuures väga hästi teadma, mis on eluks vajalikud tingimused.

Ühel päeval aga muutusime kõik üheks armsaks tulnukapereks- mis siis sellest, et erinevatelt planeetidelt.

Lõpetuseks mõistatus- mõista, mõista mis see on:

Üks puu, neli haru. Igal harul kolm oksa. Igal oksal neli pesa, igas pesas seitse muna?

Kui ei tea, küsige Kuldkinga rühma lastelt. Ahhaa :)

Kirjutas ja pildistas  õpetaja Ines