Sügisel on omad värvid, lõhnad, hääled. Sõrmed on parema meelega kinnastes peidus. Tuul sasib mitte ainult puid ja põõsaid, vaid ka meie tõmbame endale tuulekaitseks kapuutsid pähe. Kured läksid, kurjad ilmad …
Vihmahood
vahelduvad päikesega, maa on märg ja mudane. Hea, et on olemas kummikud! Ja
need mõnusad porilombid- laste arvates muidugi.
Mõnel
hommikul näpistab külmapoisski nina ja
maa on kergelt valge. Haned läksid, hallad maas…
Pimedus
saabub vara ja ega õhtul enam väga õue ei kipu, aga ka toas on mõnus mängida ja
näiteks nosida õunu, krõbistada porgandit või krõmpsutada kurki. Nende lõhnad
ja maitsed tuletavad meelde möödunud hilissuve ja saagikoristust. Inimene on
ikka üks õnnelik olevus, et meile on
antud viis meelt millega seda elu enda ümber tunda ja tajuda, näha ja kuulda.
Läbi akna pimedusse vaadates ootab nii mõnigi
laps juba lund.
Luiged võiks
minna …
Hiireherne
rühma laste oktoobrikuu mõtted ja tunded pani kirja ja pildistas õpetaja Maie.
No comments:
Post a Comment