Sellel
aastal otsustasime tähistada sõbrapäeva väljaspool maja ja ühendasime omavahel
mitu toredat asja: bussisõit, jalutuskäik vanalinnas ja Piip ja Tuut mängumaja
külastus. Vaatasime oma silmaga üle Pika Hermani, Riigikogu hoone ja tegime
muuhulgas kindlaks, miks Tallinna linn lonkab. No ei saa ju päris sujuvalt
kõndida, kui sul on üks jalg pikk ning teine lühike! Katsusime oma käega
iidsete paekivimüüride tugevust, kiikasime all-linna, vaatlesime kirikutorne ja
Taani kuninganna aeda.
Teadsime,
et seekord Piip ja Tuut on „kodust“ küll ära, aga meie kokkuleppe kohaselt olime oodatud ja võisime end nende mõnusas majas koduselt tunda ning
seda me ka tegime! Tantsisime, mängisime, möllasime, ronisime üles-alla ja jõime
kakaod ning sõime küpsist. Enne äratulekut saabus ka üks onu. Tema ja laste
vahel toimus järgmine vestlus: „Tere, kes sina oled?“. „Mina olen Toomas ja ma
tunnen Piipu ja Tuutu vääääga lähedalt…“
No
oli, kes ta oli, aga meie palusime tal igaljuhul tänusõnad ja tervitusd meie
poolt pererahvale edasi öelda!
Kirjutas
ja pildistas õpetaja Maie
No comments:
Post a Comment