Kassikäpad ja Karukellad Hundiretkel

Kolmapäeva, 11. veebruari lasteaiapäev algas Kassikäpa ja Karukella rühma lastele tavapärasest teistmoodi. Kella kaheksast sõidutas meid buss Alasniidu Lasteaiast Balti jaama. Sealt läks meie teekond edasi porgandi värvi rongiga Aegviitu. Meie suureks üllatuseks ja rõõmuks oli Aegviidus lumi maas ning talvematk kandis tõeliselt talvematka nime. Aegviidus võttis meid vastu lahke pererahvas sealsest loodusmajast. Pika sõidu peale olid laste kõhud tühjaks läinud ja nad said teha esimese kehakinnituse sooja teed juues ja lasteaiast kaasapandud võileibasid nosides. Seejärel jaotus matkaseltskond kaheks: esimesed suundusid Aegviidu Loodusmajja ja teised matkarajale. Kassikäpa rühma lapsed ja mõned tüdrukud Karukella rühmast kogunesid loodusmaja loenguruumi, et koos loodusgiidiga Eesti metsades elavate loomadega tutvust teha. Soe loenguruum ja täis kõht uinutasid aegajalt nii mõnegi väikese matkaselli, kuid muuseumitund oli põnev. Loomulikult räägiti palju hundist, kuid ka teistest suurematest ja väiksematest metsaelanikest, kes huntidega kokku puutuvad. Alguses saime ära arvata ja vaadata loomade nahkasid, nende pealuid, hambumust, jälgi ning käitumismalle. Pärast seda kõike oli lastel võimalus küsida ja nähtud ise käega katsuda. Kui muuseumitund lõppes saime üheskoos tutvuda Aegviidu Loodusmaja püsinäitusega ja maja teisel korrusel eksponeeritud RMK Aegviidu Looduskeskuse korraldatud konkursi „Meisterdusi metsast“ võistlustöödega. Saime meeldiva üllatuse osaliseks, kui leidsime näituse tööde hulgast mitme Alasniidu Lasteaia rühmade laste tehtud meisterdused. Nüüd oli meie kord matkarajale asuda. Enne teeleminekut jaotati meid nagu hundikarjas. Kõige ees liikus loodusgiid – vana emahunt ning tema järel noored hundid ja hundikutsikad ning kõige lõpus täiskasvanud hundid. Hundikari liikus üksteise selja taga rajalt kõrvale astumata. Ohust andsid meile teada linnud. Sinnapoole, kust oli ohtu oodata, hundid ei liikunud. Matkarajal otsisime ja leidsime loomade-lindude tegevusjälgesid. Nägime, kui osavalt orav liikus mööda puid ja lumevaipa, missugused on rebase jäljed ja mismoodi rähnid on nokaga auke toksinud ning kuulsime, kuidas tutt-tihane laulab. Metsatukast kulges meie retk mööda laudteed soos. Teekonna lõpus hakkasid taaskord noorte  huntide ja hundikutsikate kõhud tühjaks minema. Eks päris eluski ole niimoodi, et karja tugevust saab hinnata tema nõrgeima lüli järgi. Enne metsatukka tagasijõudmist oli loodusgiidil toredaid näiteid tuua selle kohta, mismoodi hundiema ulakaid ja vallatud hundikutsikaid korrale kutsub. Meie noored hundid ja hundikutsikad olid kogu hundiretke seevastu väga tublid ja osavad! Tagasi loodusmaja juurde jõudes grillisime lõkketulel viinereid, jõime sooja teed ja sõime kaasavõetud piknikutoitu. Ja oligi aeg hüvastijätuks, tänamiseks, ühispildi tegemiseks ja rongijaama minekuks. Suur aitäh liikumisõpetaja Urve, kes organiseeris meile talvematka Aegviidus ja Aegviidu Loodusmaja toredatele loodusgiididele. Kohtumiseni kevadisel matkal!

 

Kassikäpa rühma vanemõpetaja Tagi