Karukellade sõbrapäev.

Esmaspäeval 15. veebruaril ootas taaskord üks buss lasteaia ees. Alasniidu Lasteaia kõige pisemad Karukellad ja natuke vanemad Kassikäpad võtsid ette väikese reisi ja seiklesid „Imelisele mängumaale.“ Sõbrapäeva väljasõit on meil juba neli aastat traditsioon olnud, seega jätkame seda ka edaspidi J Bussisõit oli nii mõnelgi lapsel esimest korda ja seda rõõmu oli nende näost näha. Mängutuppa jõudes sai õueriided seljast võetud, mis läks üsna ruttu ning iga laps leidis endale meelepärase mängu. Kes kadus püramiidi, kes diskotuppa, kes eelistas hoopis rahulikumat kohta… Aeg möödus seal väga kiiresti ja oligi käes kringli söömise aeg. Lapsed said veel natukene mängida ning ees ootas veel ühine pildistamine. Peale seda aga oligi juba buss mängutoa ees, et taaskord lasteaeda sõita. Suured tänud Ingrid Kasele ja Eleri Suurkivile, kes meil abiks olid.

Kirjutas Mari-Liis, pildistasid Mari-Liis ja Helve

Merekarneval Kuldkingas

2016 aastal alanud merekultuuriaasta andis taas põhjuse pöörata end näoga mere poole. Käesoleva teema-aasta puhul toimus jaanuari viimasel reedel Kuldkingas merekarneval.

Rütmika muusika saatel liikus pikas rongkäigus kirev karnevaliseltskond rühma koridorist rühmatuppa. Peole tulnud merineitseid, haldjaid, printsesse, madruseid, laevakapteneid, piraaditare, piraate, kalakest, merevetikast, ämblikmeest ja nende kõikide kostüümide mitmekesisuse poolest võis meie merekarnevali võrreda kasvõi Rio de Janeiros toimuva pillerkaariga.

 Merepeole tulnud laevameistri laevas istus seltskond maas üksteise selja taga hoides eesolija keha ümbert tugevasti kinni ja laulis küljelt küljele Sõua laeva, jõua laeva, sõua laeva, sõnna maale... Karuse kihelkonnast pärit „Laevamängu“ mängides hakkas laev silma teistmoodi seltskonnale, kus oli nii meremehi kui piraate. Laulu lõppedes läks laevakapten laevameistri juurde laevaostu sooviga.  Selgus, et laev on tugev ja nõndamoodi sai laev endale uue omaniku.

Enne kui laeva jõuti, tuli kõikidel oma osavust näidata jõekoletisega võideldes.

Laeva jõudes vaatas kapten, kas temaga merele tulijad on tublid võrgust kalade kättesaamisel. Kinniseotud silmadega lõikas iga laps nööri küljest endale ühe kommi ja valis endale koha laeva põrandale asetatud pehmel värvilisel matil. Liikumismängu „Muusika katkeb“ ajal ei lastud laevas kellelgi kaua istuda. Vaheldumisi vihuti tantsida ja otsiti istekohti. Kes istekohta ei leinud, oli mängust väljas. Üsna pea oli tantsuplatsile jäänud neli matti ja viis viimast tantsulõvi kuni selgus võitja.

Väikese puhkuse järel ootas kõiki vesiaeroobika treening. Kuna rühmatoas puudus bassein, siis aeroobikatreening toimus kuival maal. Linaekraani vahendusel tegid merekarnevalist osavõtjad 4 ja poole minuti jooksul ettenäidatud aeroobikaharjutusi kaasa.

Leitud pudelipost kutsus kõiki laevas olijaid aardejahile. Aardejahi mängus sai igaüks mõelda, kummad armastavad rohkem merd, kas merineitsid või meremehed, võrrelda, missuguse masti lipp on kõrgemal ja lahendada, kuipalju varandust mereröövlid aardekirstu alles jätsid.

Peale aardejahti suundus osa seltskonnast rannadiskole ja teised merineitsi restorani peosööki valmistama. Kõrvalvaatajale tundus, et nii mõnigi oleks võinud pühendunult kuni päikeseloojanguni toitu valmistada või järgmise hommikuni merelaulude saatel tantsida. Kapten kiitis laevakokkasid ja tema abilisi mererestorani toitude ja joogi eest. Isukalt maitses nii piduliste marjajook, purjekakujulised tikuvõileivad kui magus suhkruvati üllatus.

Tänusõnad Kuldkinga rühma kõikide laste vanematele, kes tõid lastele vahvad temaatilised kostüümid, toimekale Emika ema Jaana Gutmann´ile suhkruvati üllatuse tegemise eest ning tegusatele abilistele Sirjele ja Helile, kes aitasid mänguhommikut läbi viia.

Kirjutas Kuldkinga rühma vanemõpetaja Tagi,

pildistasid õpetajad Heli ja Tagi

Miks on merevesi soolane?

Kas Sina tead, miks merevesi on soolane?  Kui ei tea, tule küsi Hiireherneste käest! Me laulame Sulle kohe või näitleme pika lugulaulu heeringast, kes kuival maal elas, hiiri, rotte hävitas, soolaga maiustades ahneks läks ja uue laeva sisse augu näris. Eks sealt laevaaugust ju sool merre pääseski. Vana Neptun muidugi sai hirmus vihaseks ning määras heeringa elukohaks soolase mere. Lugulau jäi meile kohe hästi meelde ning otsustasime sellel  Nurmenuku rühma tublidele õpetajatele ja lastele ette näidelda. Nagu õiges teatris ikka, oli meilgi piletimüüja (kes lubas pealtvaatajatele pileti kolme plaksu eest), piletikontrollid, kohanäitaja.

Pärast etendust sai väikese soolase ampsu teatri puhvetist. Toimus näitlejate autasustamine. Teater meile meeldib. Nii pealtvaatajatena kui esinejatena!

Jaanuar oli seega Hiirehernestel kalakuu. Rääkisime kalamehejutte, tutvusime kaladega, saime teada kes on kala, kus on kala, kes kala sööb ja keda kala sööb.

Otsisime ja leidsime häid kalastuskohti Eesti kaardilt. Meisterdasime kalu, paate, soovisime 3 soovi kuldkalalt. 

Väga armastatud ajaviiteks sai laumäng „Kalale,  lauamäng igale kalahullule“. Lapsed said kalade nimesid lugeda, leida õige koha kalapüügiks ning õige õnge olemasolu korral ka kalad paati tõmmata.  Juhtus sedagi, et mõne rammusa kalakese napsas paadist kajakas või kimbutas kalapüüdmist hüljes. Mängu lõpuks lugesid lapsed saadud punktid kokku. Selgusid kõige osavamad kalamehed

Hiireherne kalaaretajad aretasid ka uusi kalaliike nagu näiteks: muttkala, lindkala, koerkala.

Kuu teema lõpetuseks külastasime Eesti loodusmuuseumi muuseumitundi „Eesti kalad“. Saime uusi teadmisi kuhjaga ja saime ka enda teadmisi näidata. Igatahes haviga tõtt vaadata ja tema hambaid katsuda iga päev küll ei saa.

Kes aga arvab, et kala on tumm, see eksib. Loodusmuuseumis saime kuulata spetsiaalsete masinatega lindistatud kalade häälitsusi, mõni haukus nagu koer, teine ulus , kolmas vilistas. No on kalad, salakavalad! Kuidas kõige lihtsamalt aru saada, et loom on kala? Kui ta saab vee all hingata, ilma et peaks vahepeal vee peal õhku hingamas käima, siis võib suure tõenäosusega tegemist olla kalaga. Kalade elu oli põnev uurida, nii mõnigi laps hakkas paremini kala sööma ja kindlasti tegi nii mõnigi laps kodus juttu, et võiks kunagi ise ka kalale minna!

Külmas meres.

Külmas meres, elas kilu,

Aga kilul hakkas vilu.

Tema kannul ujus lõhe

Aga lõhel hakkas kõhe.

„Küll on kole kui on vilu“

Ütles külmetades kilu.

„Küll on kole kui on kõhe“

Lausus lõdisedes lõhe“!

(E.Raud)

Aga nüüd kapten: „Ahoi, otsad anda, täiskäik edasi, laev merele, ees on suur heeringaparv“!

Kirjutas õpetaja Renate, pildistasid õpetaja Renate ja arendusjuht Kristel