Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Ja ega meiegi saanud sellest tähtsast päevast mööda minna. Sedakorda otsustati, et peo viivad läbi kolm noorikut - Kassikäpp, Karukell ja Pääsusilm. Pääsusilmad olid õite varajaselt juba platsis ning ootasid palged punamas. Siis tuli lauluga Karukell ja Kassikäpp, laulsid saali ukse taga ja ootasid sisse laskmist. Õnneks tuli pereema ja Karukella ning Kassikäpa Kadrid ei pidanud enam kauem külmetama. Kui meie triibuline saal oli pilgeni Kadrisid punnis siis algasid lõbusad rahvamängud. Lapsed tervitasid kukepoksi ja ringmänge rõõmuga ning mõistatasid mõistatusi. Kaks vanemat Karukella Kadri esinesid vana naljandiga ning kehastusid Rebaseks ja Vareseks. Vares, vaga linnukene, laulis Rebase mangumise peale laia nokaga ja jäi sedasi oma juustutükist ilma. Rebane manitses kõiki Kadrisid kinnise suuga sööma ja mitte igat kiitust tõepähe võtma. Peo lõpuks oli nii palju tantsitud, et enne pidu punaseks joonistatud põsed lõkendasid nüüd päris ehtsalt ja mitte selle pärast, et kellegil oleks külm olnud.
Kirjutas: Kristel
24. NOVEMBER – HIIREHERNED KADRIPÄEVAL.
Oma toreda mardijooksuga kuulutasid kõik mardiskäijad Hiireherne rühmast, et kahe nädala pärast on tulekul kadrid. Lastevanemate abiga said taaskord väikesed ja suured Hiireherned kadripäeval end kostümeerida. Meie rühmaruum oli tol hommikul kadride kogunemiskohaks, kus rühmaõpetajad Tagi ja Maie aitasid lapsi rõivastuda ja põsepunaga kaunistada. Peale maskeerumist läksime lasteaia saali, kus ootasid ees juba teised kadripered ja pereema Maris. Kõikide rühmade kadridest sai üks suur ühine pere, kes omavahel laulsid, vihtusid tantsu ja trallitasid. Lõbutsemise lõppedes tegime mälestuseks ühispildi, mis meenutaks edaspidi, kuidas me vanu häid kadripäeva tavasid tänapäevani säilitanud oleme.
Kirjutas õp. Tagi
No comments:
Post a Comment