Külla Piibule ja Tuudule!

Ühel lumisel jaanuarikuu esmaspäeval ajasime endile selga kollased helkurvestid ja suundusime lasteaaiaväravas ootava suure bussi poole. Ka Kuldkinga rühma uksest ilmusid kollase vestilised lapsed ja õpetajad. Sõit bussiga läks lahti! Buss peatus Toompeal ja meie seltskond alustas jääl ja lumel - libedat teekonda, imetlesime Pika Hermanni torni, Toompea lossi ning Vene Õigeusu kirikut. Tee viis mäest üles, kuni jõudsime Toom-Kooli tänavale. Piip ja Tuut juba ootasid, punaninad ees ja silmad rõõmu täis!

Piip ja Tuut mängumajas on palju põnevat mida vaadata. Klaasvitriinide taga oli avatud kunstnik Heli Männi mänguklounide näitus.

Piip ja Tuut mängutuba on nagu tõeline muinasjutumaa, kõik mänguasjad on tehtud puidust ja riidest, ühtki plastmassist lelu siit ei leia! Võlutud olid nii suured kui väiksed!

Mängimiseks valmis!

Väiksed meremehed mängulaeva uurimas…

Õpetaja-abi Lea leidis uue sõbra.

Seintel on fotod endisaegsetest klounidest.

Võtnud talvevammused ära ja soojendanud pisut nina, said lapsed mängumajas ringi vaadata, vahvat ronimistunnelit katsetada ja siis algas kino! Klounid Piip ja Tuut rullisid valge kinolina oma mängumaja laval lahti ja rääkisid kinoajaloost, maja ajaloost ja sellest, et vanal ajal ei näidatud
kinodes enne filmi algust reklaame, hoopis veiderdajad-klounid lõbustasid pealtvaatajaid trikkide ja kunsttükkidega. Ka meie kinoseanssi  ilmestasid ja rõõmustasid klounide etteasted.

Siis algas film „Väike lühinägelik boamadu“. Boamadu õppis filmis selgeks tähed ja avastas kui tore on lugeda, loodetavasti nakatusid meiegi lapsed lugemispisikuga! Film vaadatud, said lapsed õppida ise tähti moodustama, kasutades oma enda keha.

Arvake ära, mida lapsed kirjutasid!

Film vaadatud, mängud mängitud, asusime tagasiteele! Lastele ja õpetajatele meeldis külaskäik väga, oli hariv, meeldiv ja südantsoojendav! Aitäh klounidele Piip ja Tuut sooja ja sõbraliku vastuvõtu eest! Meeldivas seltskonnas möödus aeg kiiresti!

Lasteaeda tagasi lennates!

Pildistas ja kirjutas õpetaja Renate

Tere Draakon!

Idamaade kalendri järgi vastab iga aasta erinevale loomale, kes sümboli ja prototüübina „valitseb“ antud aastal. Tsükkel algab alati Roti ja lõppeb Sea aastaga.
Legendi järgi kutsus Buddha enne Maalt lahkumist kõik loomad enda juurde. Kohale jõudsid 12 ustavat: rott, pühvel, tiiger, kass, draakon, madu, hobune, lammas, ahv, kukk, koer ja siga. Nende järgi nimetas Buddha aastad ja pani loomad kordamööda neid valitsema ja Maa eest hoolitsema. Nii nad siis teevadki seda vastavalt oma võimetele ja iseloomule. Mingi looma aastal sündinud inimesed arvatakse omavat sellele vastavat loomust.
Meie tervitasime algavat draakoni aastat väärilise peoga. Hommikul muutus meie saal imeliseks muinasjutu maaks. Siit võis leida linde, loomi, hulgaliselt ilusaid printsesse ja kangelasi. Ei puudunud ka Draakon, Printsess, Kloun ja Jänes kes kirjut kampa lõbustasid. Tantsu ja lauluga meelitati Draakonit ja kõik soovisid, et uus aasta tuleks põnev ja rõõmus, ning Draakon noogutas nõusoleku märgiks!

 Kuna draakon koorub ju teadaolevalt munast siis selline suur roheline laegas oli täis draakoni mune, mida pidi erilise ettevaatlikusega hüpitama. Algav aasta on eriti edukas kõigile, kes suure tähelepanu ja hoolega draakoni munasid kohtlesid.

Alumisel pildil on näha looduses väga harva esinev juhtum. Nimelt on üks leebe panter lubanud jänese oma pükse kohandama!

 Võidusõitjast kuni indiaanlaseni, kõik olid rõõmsalt Draakonit tervitamas.

Kui peokülalisel kippus kõht tühjaks minema, turgutas helde Punamütsikene arbuusiga!

Suured pidulised

 Viimasele rühmale on algav aasta väga tähtis. Ees terendab kool!

ILUSAT UUT AASTAT KÕIGILE!

Kirjutas Kristel, pildistas Anneli ja Mari-Liis

Draakoniaasta algus Hiireherne rühmas

Et draakoniaasta saabumist ka oma rühmas tähistada, meisterdasid lapsed üheskoos värvilise draakoni. Siis me veel ei teadnud, et peagi on meil rühmas draakoneid lausa
kolm! Paigalindude õppimise nädalal tõi aga postituvi teate, et
meie draakonile saabub külla sugulane. Ta oli armas, pehme ja roheline. Ta munes ühe
valge muna ja nii jäimegi koos põnevusega ootama draakonipoja koorumist. Et munal turvaline ja mõnus oleks, panime ta sooja veega täidetud "basseini". Ilmselt tahtis
draakoni lapsuke kiiresti-kiiresti meiega tuttavaks saada, sest juba järgmisel päeval oli munas suured praod ja ülejärgmisel oli kollakas-rohekas draakonipoeg munastkoorunud. Lasime tal ühe päeva soojas vees veel kosuda, ning siis lubas draakoniema oma lapsega mängida. Kuna veebruar on ka sõbrakuu, otsustasid kolm draakonit ka mujal veidi ringi vaadata ja oma sõpru
külastada. Hiireherne rühm on aga tänulik, et saime olla tunnistajateks
väikesele sünniimele.

Kirjutas ja pildistas õpetaja Maie

Tere lumi!!!

Pääsusilma õpetaja Anne tõi toast värvid ja Lumemees koos oma vahva kassiga said ilusad kirjud riided selga!


Aasta lõpus juhtus nii, et Ilmataat unustas oma lumeveski käima panna, õnneks märkas ta oma viga ning parandas selle. Jaanuari teisel nädala sadas maha paras ports sulgpehmet lund ning meie hoovi kaks kelgumäge rõõmustasid koos meiega! Paari päeva pärast läks ilm sulale ning nüüd oli õige aeg elu sisse puhuda mõnele toredale lumememmele.

 Kassikäpa rühmas toimus matemaatika tegelus õues. Vaatluse all olid mõisted suur, keskmine ja väike. Samuti lugesid lapsed lumememme nööpe, mis tegelikult olid ju kastanimunad!

Õpetaja Karmen ehitab koos lastega pisikest lumememme.

Karukella rühm tassis oma kelkudega kohale "ehitusmaterjali" ning õpetaja Kristel aitas rasked pallid üksteise kukile upitada. Ja õigel lumememmel peab olema ju porgandist nina!

Nurmenuku rühm alustas lumelinna ehitust. Õpetaja Mall innustas lapsi lumepalle endale varuma sest igat kindlust tuleb ju korralikult kaitsta!

Kirjutas õp.Kristel ja pildistas õp. Anne

Kolmekuningapäev

Ahoi armsakesed!

Küll see eelmise aasta lõpp oli mulle äraütlemata muljete rohke. Ma ütlen ausalt, et ma pole sellise tralliga harjunud. Minu koduks oli vaikne ja lumine laas aga ühel päeval toodi mind linna. Metsas olin ma pea nelja meetriseks kasvanud ja mulle jäi kõrvu, et inimesed hüüdsid mind Nuluks. Mind upitati püsti ühes triibulise põrandaga saalis, anti kõvasti juua ja siis ma jäin ootama. Uue nädala hakul hakkas triibu-saali voorima rahvast. Pisikesed ja suured inimesed vaatasin mind imetlusega ja minu kõrval võttis istet Jõulumemm, kes hakkas lastele jõulumuinasjuttu lugema. Ühel lõunal toodi kast ja kastist tuli välja imeilusad tulukesed, need riputati mulle kaela. Olgugi, et mõnel korral ma oma ehetega maja elektrisüsteemi hetkeks vussi lõin, olin ma väga uhke. Ja nagu tulukestest vähe oleks olnud, toodi veel siidised lipsud lisaks. Minu pidurüü oli kaunis - seda ütlesid mulle inimesed.

Aga seda mis nüüd lahti läks ei osanud ma küll oodata. Igal nädalal kogunesid minu ümber väikesed ja suured inimesed. Pisikesed inimesed laulsid ja tantsisid ja suured inimesed plaksutasid palju ja välgutasid oma pildimasinatega. Mulle oli see armas vaadata ja minust tehti palju pilti ja mind kiideti kõvasti. Üks punase mantliga mees istus minu kõrvale ja toetas oma suurt kingikotti minu okste najale. Mul polnud selle vastu midagi, kott oli ju raske!

Ja nüüd kui peod on peetud ja punase mantliga mees ammuilma koju tagasi sõitnud ning raketid on värvinud taeva mitmevärviliseks ja alanud on uus aasta, saabus kolmekuningapäev. Inimesed ütlesid, et sellel päeval on tavaks jõulukuusk toast välja viia. Tohohh! Alguses ma ikka ehmatasin, triibu-saal  oli mulle juba koduseks saanud. Kuigi ma võin omavahel öelda, et siin oli ikka kole palav!

Aga ärasaatmispidu oli südamlik. Pisikesed inimesed laulsid ja tantsisid ja ma sain aru, et kolmekuningapäev on oluline nendele pisikestele inimestele – neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused minu küljest ära süüa. Ma ootasin kannatlikult kui kõik siidilipsud ja tulukesed minu küljest ära harutati ja siis tuli see hetk kui mind saali uksest jälle välja viidi. Tõmbasin kohe hea sõõmu värsket õhku ja vaatasin natuke ringi. Ehee... ma polnud siin päris üksi. Päris mitu väikest ja väiksemat kuusejussi olid siin samuti ennast tuulutamas. Seal me siis seisime ja ajasime pisut juttu...

Ma mõtlen tagasi rõõmsa meelega ja loodan, et elan kõigi piduliste mõtetes ja meeltes kaua-kaua!

Teie Nulukene!