Landarti mõistet on maastikuarhitekt Henn Runnel kirjeldanud järgnevalt:
Land art ehk
maastikukunst on 1960-te lõpus ja 1970-te alguses esile kerkinud kunstivorm,
mille algne tegevusala hõlmas peamiselt (loodus) keskkonda. Kunstiteoste
loomiseks kasutatakse tihti kive, puitu, pinnast, taimi ja muid looduslike
materjale. Loodud kunstiteosed on enamasti ajutised, sest nad rajatakse
välialadele ja nad kestavad kuni loomuliku lagunemiseni.
Septembri jooksul
toimunud Õueseikluse raames, tekkis ka
Alasniidu Lasteaias plaan kaunistada meie õueala põnevate maastikukunsti teostega. Iga rühm sai endale
vabalt valida kujundatava ala, vajalikud materjalid ning teostusviisi. Land art´i üritus hõlmas kunstitöö
valmistamist, ning ka oma teose esitlemist teistele rühmadele. Kõik kuus
kunstitööd olid nii teostuselt, materjalidelt kui esitlusviisi poolest täiesti
erinevad, põnevad, fantaasiarikkad.
Hiireherne rühm, kus
kõige väiksemad kunstnikud ei hakanud kaugele minema, vaid jäid oma rühma magamistoa
akna alla, sorteerisid olemasolevaid materjale. Kogutud oli pihlakaid, värvilisi
lehti, kibuvitsamarju. Lapsed alustasid marjade maitsemisest. Üllatavalt
maitsvaks pidasid lapsed pihlakaid. Lapsed läksid degusteerimisega nii hoogu,
et vahepeal tekkis lausa hirm, et kunsti jaoks materjali ei jäägi. Õnneks
õnnestus siiski ka maastikukunsti jaoks mõned marjad säilitada. Magamistoa akna
all ilutsev saialillepeenar oli nii ahvatlev, kaunis ning kutsuv, otsustasime
oma teose just sinna paigutada. Kunstitöö valmis: kolm kaunist lehe- ja marjaussi
siuglesid murule. Ussi kehad tehti pihlakatest, kibuvitsamarjadest,
värvilistest lehtedest. Materjalid kinnitasime
maa külge hamba- ja grilltikkudega, usside pead ladusime kividest.
Arutasime lastega selle üle, et mismoodi võiks see kunstiteos edasi elada.
Lapsed pakkusid, et linnud tulevad marju sööma. Elame -näeme... Teos valmis,
asusime teele õueala maastikukunsti näitusele.
Nurmenuku rühm oli samuti
teose paigutanud oma rühmaukse ja akende alla. Valminud oli looduslikest
materjalidest (elupuuokstest, kastanilehtedest, kuivanud murust, kividest)
uhke paabulind, linnu pesa ja munad.
Õpetaja Maret rääkis, et idee ja teostus tuli täielikult lastelt ning tööd
inspireeris kasutatavad materjalid.
Karukella rühm meisterdas
tasakaalu rajale krokodilli. Õpetaja Mari-Liis rääkis, et vaadeldes
tasakaalurada tekkis kohe mõte, et see ju meenutab looma selgroogu, koos
lastega leiti selgroog sobilik olevat krokodillile. Lisati lilleõisi, lehti,
kive ja krokodill sai valmis -ning nii ehtne, et tundus kohe- kohe teeb hoiatava hüppe. Kiitnud Karukella
rühma leidlikkust ning kaunist kätetööd, jõudsime edasi Kassikäpa rühma näituse väljapanekuni.
Kassikäpad olid Landarti töö
valmistanud nii, et nad korjasid õuealalt erinevaid rohttaimi ning kleepisid
need paberile, tekkisid kaunites loodusmustrites järjehoidjad. Huvitav teostus ja hea mõte!
Pääsusilmade kunstitöö
valmimine nõudis kõige rohkem liikumist. Nemad värvisid paberid guaššvärvidega
värviliseks, seejärel sidusid nad värvitud paberid nööridega enda selja taha
ning jooksid üle murumäe. Muru jättis paberile jäljed-paberivärv jättis murule
jäljed. Nii kasvaski sel päeval lasteaais puna-rohe-sini-kollane murusort.
Põnev lahendus meeldis nii lastele kui õpetajatele!
Kuldkinga rühm (meie maja
kõige vanemad kunstnikud) olid ette võtnud pilliroo, pihlakamarjade, lehtede
vaibaks põimimise töö. Valminud töö riputati õues kasvava puu külge. Töö oli
nii peen, kaunis ning õhkõrn, et kohe tekkis kujutlus mööda vaipa sibavatest
haldjatest ja päkapikkudest.
Landarti
tegemine koos lastega oli väga põnev kogemus, kindlasti muudame oma õueala maastikukunsti abil huvitavamaks
ka edaspidi. Suur tänu suurtele ja väikestele kunstnikele
heade kunstielamuste eest!
Kirjutas õp. Renate
Pildistas õp. Maie
No comments:
Post a Comment