Mao aasta algas karnevaliga

Alasniidu Lasteaias on saanud tavaks tervitada uut aastat vahva karnevaliga. Algas mao aasta, pidupäevaks meisterdasid kõik rühmad mõned vahvad maod ja mäng ning trall võis alata. Esmalt pidasid pidu väiksemad ja pisut hiljem suuremad rühmad. Väikese maja lapsed sõitsid samuti kohale. Saalis võttis pidulisi vastu Idamaa Printsess ja Maotaltsutaja. Vilepilli puhudes meelitas šeik korvist välja uue aasta peategelase ning hiljem vihtusid pidulised idamaa tantsu, võistlesid mao-munade korjamises ning meie oma koduste roomajate mängu "Rästik ja Nastik" Mäng oli väga õpetlik ja nüüd peaks iga piduline teadma milline on see üks ja ainus Maarjamaa mürgine madu. Kas sina tead?

Kirjutas õp. Kristel, pildistas direktori kt. Anneli

SÕPRUS ON KALLIM KULLAST…

Hiireherne rühm võttis sõbrapäeval, 14. veebruaril ette bussisõidu Harkujärvele. Läksime külla väikse maja lastele ning õpetajatele.

 Sõit liinibussiga oli suur elamus, sest enamus lastele oli see esmakordne kokkupuude sõitjana ühistranspordis. Uudistasime piiksuvat validaatorit , kuulasime peatuste nimetusi ning põnev oli ka see, et bussis oli peale meie veel  teisigi reisijaid. Paljud lapsed said läbi bussiakna lehvitada möödasõidul oma kodudele või näidata teeotsi, mis viivad koju. Harkujärvel ootasid meid Luigelille ja Kukesaba rühma lapsed ning me suundusime pikas-pikas-pikas hanerivis väikesele matkale. Meile tutvustati Harkujärve parki ja lasteaia imeilusat lähiümbrust.

Nägime nii suurt kuuske, mis ulatus pea-aegu taevasse ja mille alla mahtusime kõik peitu! Möödusime ka veidi salapärasest lumme mattunud puujuurikast, mille all pidavat laste kindlatel andmetel olema rebase koobas.

 Nägime veel uut ja vana koolimaja, pikali lükatud kalameest, kõndisime üle silla. Õpetaja Anne viskas ojja iga rühma eest ühe mureoksa, et veevool mured meist hästi kaugele kannaks. 

Kõndisime kuuskede vahel „slaalomit“, värvisime lumele koos õpetaja Hellega sõbrasüdame ja vahetasime omavalmistatud kingitusi. Ja siis- piknik lumel! Soe tee, küpsised , mõned toredad mängud ja oligi tagasisõidu aeg käes.

Suur, suur aitäh võõrustajatele sooja vastuvõtu eest ja loodame, et see külaskäik oli väikeseks tõukeks  mõistmaks ütlemise: sõprus on kallim kullast tähendust.

Kirjutas ja pildistas õpetaja Maie.

Sipsik Karukellas

Minu joaks on jaanuar alati olnud kuidagi pikk ja tühi kuu, andku nüüd kõik jaanuarikuu sünnipäevalapsed ja muud tähtpäevalised mulle andeks. Lihtsalt, jõulud on läbi ja aastavahetuse rakettide paugatused vaikivad ning rõõmus jaanipäevatuli on alles mõõtmatult kaugel, mulle tõesti tundub, et jaanuar on kuidagi tühjavõitu. Sestap mõtlesime tuge otsida kirjandusklassikast ja otsustasime, et Karukella jaanuar on SIPSIKU kuu! 

 Korraldasime näituse, tublid lapsed ja vanemad tõid näitusele oma vahvad Sipsikud ja oli mida vaadata! 

 Näituse külastaja nägi väga omanäolisi Sipsikuid, kokkuvõtvalt võib öelda, et Sipsik on triibuline ja tal on väga lai ja armas naeratus!

Igal nädalal lugesime Sipsiku raamatust kaks juttu - need juhatasid sisse keele ja kõne, matemaatika ja kunsti tegelused - nõnda tegimegi Anule sünnipäevakaardi, kleepisime Sipsiku tihaseid vaatama ning joonistasime kuidas Sipsik sõitis taksoga. Lastele meeldis ka oma Sipsiku meisterdamine, egas iga päev saa naaskli ja niidi ning nõelaga midagi vahvat luua.

Kuna märtsikuus toimub Alasniidu Lasteaias teatrifestival siis alustasime meiegi draamaõppega - kõik loetud Sipsiku jutud said laste abiga toredateks lavastusteks. Rolle jagus kõigile, olid ploomipuud ja herilased, seened ja seenelised ning taksojuht ja ka võõras tüdruk, kes, mäletate küll, tahtis Sipsikut endale. Sipsiku raamat loob erakordselt palju võimalusi rääkida lastega väärtustest nagu armastus, hoolimine, teistega arvestamine, ärkas ju Sipsikki ellu tänu sellele, et ta valmistati armastusest ja armastusega! 

Kuu teema pidulikuks lõpetamiseks tuli lastele külla päris Sipsik, tal olid kaasas Sipsiku kiituskirjad kõigile tublidele näitlejatele ning meisterdajatele. 

Pidu algas väikse võimlemisega, Sipsik oli üleni vatist ja paindus seetõttu väga hästi. Lapsi ajas see naerma :)

Sipsiku "Triibuline pidu" jätkus mängudega. Alustuseks lendasid herilased suure kollase ploomi peale, suur Sipsik püüdis neid. Edasi toimus "Sipsiku seenelkäik" hiigelsuurte kummikute ja korviga.

 Sabapallid lendasid kuule nagu seda tegi Sipsik ja kui Sipsik tihaseid vaatas siis jätsid tihased söögimajja paar sulge - sellest ka mäng "Sulepuhujad". Pidu lõppes kiituskirjade jagamise ning triibuliste saiade söömise ja piima joomisega. Vahva kuu see jaanuar!!!

Kirjutas õp. Kristel, pildistas õp. Mari-Liis

Jaanuar Hiirehernes

Me kõik teame, et vihm ja lumi sajab taevast ja vesi voolab kraanist. Me teame, et jää on libe ja mõnel päeval on talvel väga külm ja mõnikord hoopis soojem. Aga siiski tahtsime ise uurida, katsetada ja teha erinevaid tegevusi nii vee, jää kui lumega, et kus, mis ja kuidas.

 

Katsete käigus saime muuhulgas teada, et mõnel päeval on külmutuskapis hoopis külmem kui õues, sest vesi jäätus seal kiiremini. Vaatlesime jää imelisi mustreid  ja tegime toas ise „jääpaberit“. Mängisime  erinevaid situatsioonimänge, nautisime talviseid spordirõõme õues, kuid saime ka toas suusatada! 

Katsetasime, millised esemed ujuvad, millised upuvad ja avastasime, et vett on päris tore tõsta ühest kausist teise näiteks laualapi abil!

Luupidega uurisime ja võrdlesime ka soola-, suhkru- ja lumekristalle. Tuppa moosipurki panime ka ise soola- ja suhkrukristallid kasvama. Katses selgus, et soolakristallid hakkasid kenasti kasvama, suhkru omad aga mitte.

Uurisime erinevaid jälgi lumel ja tekitasime ise jälgi lumele, plastiliinile, mannale.

Kõige rohkem pani imestama fakt, et kui see lumi on tegelikult nii must ja sodine nagu toas põhjalikul uurimisel selgus, siis miks ta õues ikkagi nii hea maitseb?

Seadsime sisse rühmas  arstimängu nurga, kus on hea külmetuse korral käia abi otsimas ja silmi-kõrvu kontrollimas.

 

Kuu projekti tulemusena valmis talvine LAND ART .Kaunid marjade ja taimeosakestega kaunistatud jääkujud ehtisid aeda meie akna taga mitu päeva ja pakkusid silmailu kogu lasteaiaperele. 

Rõõmsad olid kindlasti ka linnukesed, sest nagu juba mainitud, on mõnel päeval õues soojem kui külmutuskapis… ja jää sulab kiiresti jälle veeks.

Kirjutasid  ja pildistasid õpetaja Renate ja Maie.