23.10.14

Kassikäppade sõit Kloogaranda




Kassikäpa rühma oktoobrikuu väljasõit viis Tallinnast 37 kilomeetri kaugusele Kloogaranna- nimelisse kohta. Rand, mis 1960 – 1970- ndatel oli kuum koht, kuhu parimatel suvepäevadel sõitis tuhandeid inimesi. Varasema 39 rongi asemel sõidavad praegu Kloogaranda Elektriraudtee uued oranži värvi elektrirongid vaid 3 korda päevas. Meiegi varahommikuse reisi ajal oli rong reisijatest tühi. Peatustest väljusid või sisenesid vaid üksikud inimesed. Hiiu peatusest alanud meie rongisõit lookles peagi linnast kiirelt metsade ja põldude vahele. 40- minutilise sõidu järel jõudsime sihtkohta – Kloogaranda. Mõnekümne aasta eest tallinlaste ülipopulaarses suvituskohas avaneb täna kurb vaatepilt – mädanenud vetelpäästejaam, hüljatud kioskid, putkad, riietuskabiinid ja tualetid. Kui täiskasvanud meenutasid nostalgilist nõukogude aega, siis lapsed vaatasid ja ei mõistnud neid millest räägiti. Edasi kulges meie teekond mööda matkarada ja männimetsaaluseid teid. Kiiremad leidsid metsa alt veel viimaseid mustikaid ja pohlasid ning väikseid ja suuri seeni. Nagu lapsed ikka tahtsid nemadki mäekünkaid vallutada ja puude otsas ronida ning puude vahel peitust mängida. „Millal me süüa võime?“ küsisid lapsed esmalt. Tundub, et matkateekonna ajal ei olnud mitte seljakott raskemaks läinud, vaid tühi kõht andis endast märku. „Kus see rand siis on?“ sooviti järgmisena teada. Veidike kõndimist ja olimegi maalilise mere ääres rannaliival. Sobival piknikukohal heidsime seljakotid seljast ja suundusime mere äärde merekarpe korjama. Enne pikniku pidamist said lapsed näidata oma osavust liikumismängudes liival. Lõpuks jõudis väikestel ja suurtel matkasellidel kätte aeg oma seljakotid avada ja piknikutoite süüa. Kui kõik kaasapandud võileivad, pirukad, joogid ja maiustused otsa said, tekkis piknikulistel palju prügi. Lapsed teadsid, et randa ei tohi endast prügiluiteid maha jätta, vaid tuleb puhtust hoida. Jääme järgmist rongisõitu ootama ütlesid lapsed justkui ühest suust kui tagasiteele asuti. Suured tänusõnad Otto ema Helinile ja Triinu tugiisik Terjele, kes meid väljasõidu ajal abistasid!







Kassikäpa rühma vanemõpetaja Tagi

No comments:

Post a Comment