Vanavanemate pidu Hiireherne rühmas

Septembri teine nädal oli Hiireherne rühmas pühendatud vanavanematele. Alustuseks said  pered koduseks ülesandeks meisterdada koos lapsega oma  pere sugupuu kuni lapse vanavanemateni. Ülesanded lahendati suurepäraselt, sugupuud tulid väga fantaasiarikkad, värvilised ja ilusad. Nendest panime üles  rühmaseinale kena näituse. Lapsed jutustasid valminud töödest, oma vanavanemate tegemistest. Sugupuudelt oli hea näha, et perekond on tugev kui puu, kui selle kõik oksad on omavahel ühendatud ja juured tugevad.

         17. septembril peale lõunaund ja õhtusööki, tegime oma rühmaruumi kenasti korda, kammisime juuksed, katsime laua. Lauale panime taimetee, kama, keefiri, suhkru, sepiku, leiva, lehtsalati, kurki,  tomatit, sulajuustu ja vorsti. Kui kõik ettevalmistused tehtud, hakkasime ootama külalisi. Õnneks ei läinudki  kaua aega kui juba  kaunid ja särasilmsed külalised tulidki! Need olid  laste oma mammad- papad, memmed ja taadid, laste vanavanemad. Algas vanavanemate pidu!

Olime lastega harjutanud väikest luuletust:

Isaisa, emaisa

emaisa, emaema

neljakesi ongi nad

meie vanavanemad

Nüüd saabuski paras hetk luuletuse vanavanematele ette lugemiseks..

See et vanavanematel on peale mamma-papa ka päris nimed, saime teada nimemängus. Vanaemad-vanaisad kirjutasid oma päris eesnimed paberile, õpetajad lugesid nimed ette ja lapsed hüüdsid: “minu oma”, kui nimetati nende vanavanemate nime. Alati ei olnudki nimesid nii kerge ära arvata.

Seejärel näitasid vanaemad-vanaisad suure Eesti kaardi pealt kus möödus nende lapsepõlv. Ära märgitud said mitmed erinevad kandid Eestimaa pealt.

Nüüd olid vanaemad-vanaisad oma suured varandused -lapselapsed käekõrvale võtnud. Tundus igati sobilik sellepeale mängida  laulumängu “Rikas mees”.  Seda me tegimegi.

Mängimine ja laulmine ajas lõpuks  kõhu tühjaks, sestap jõudis kätte  aeg veidi keha kinnitada. Vanaemad -vanaisad õpetasid lastele maitsva kama segamise saladusi, ning koos valmistati  tervislikud ja isuäratavad  võileivad.

Veidi keha kinnitatud asusid vanavanemad ja lapsed meisterdama nukkjärjehoidjaid, et oleks mõnus pooleli jäänud muinasjuturaamatu vahele järge hoidma torgata või lihtsalt mängida. Kes soovis, sai kokku kleepida    erinevate sõidukite pilte.

Pidu oli täies hoos, meisterdati, aeti mõnusat juttu, rüübati teed ja söödi kama ning võileibu, meisterdati ja kuulati vanaemade-vanaisade aegset tantsumuusikat. Küll oli tore õhtu!

Suur tänu armsad vanavanemad, et leidsite aega meiega koos pidu pidada ja et olete kasvatanud meie laste emad-isad nii tublideks ja toredadeks täiskasvanuteks ning jaksate  kasvatada oma armsaid lapselapsi!

Lõpetuseks luuletus Erika Esopilt

ÜKSAINUS MEMM

Erika Esop

Meil kõigil on memm,

üksainuke memm.

Meil kõigil on paik,

üks päikeselaik,

üks soe ja üks mõnus,

kus kullaseid sõnu

on jagamas memm,

üksainuke memm.

Meil kõigil on memm,

üksainuke memm.

Ta teeb, mida jõuab,

ta tasu ei nõua

ning armastab seda,

kes kallistab teda.

Seepärast ma nõnda ka teen,

teda kallistan veel, ikka veel ..

Jutu kirjutas õpetaja Renate Urba