Kassikäpad NUKU- teatris õppekäigul

Märtsi nimetused rahvasuus on teada, tuntud kui hangekuu, sulakuu, helmekuu sulaveehelmeste järgi, vastlakuu ehk liukuu vastlate järgi, urbekuu, linnukuu, paastukuu ja kevadkuu. Tänapäeval seostatakse märtsikuud hoopiski teatrikuuga – ise teatri tegemise, teatrietenduste vaatamise või teatrimaja külastusega.

Kassikäpa rühma märtsikuu teine õppekäik viis meid Nukuteatrisse. Tavapärase Nukuteatri etenduse vaatamise asemel toimus meil NUKU muuseumi juhendaja Teele Jurtomi eestvedamisel ringkäik Nukuteatri majas sügaval maa-alustes ruumides ja klaasist rippsillal, muuseumi näitlejate garderoobis, meisterdus- ja töötubades. Kitsaid keerdtreppe mööda liikusime esmalt Tähtede võlvi juurde, kus vanasse paekivist võlvialusesse on ehitatud pildimasin videoekraani ja nupumasinaga, millele vajutades Nukuteatri etenduste katkendeid ja teatri teisi arhiivimaterjale – intervjuusid, näitlejatega kohtumisi vaadata saab. Seejärel kõndisime Tallinna vanalinna keskaegsete müüride kohal keldrikorruse klaaspõranda peal ja vaatasime Nukuteatris tehtud butafooriat – teatraalseid aardeid ning soovisime Soovide kaevu. Edasi kulges meie teekond järgmisele korrusele, kus näidati meile Buratinot ja Papa Karlo ehk Ferdinand Veike kambrikest ning laulsime üheskoos ninad sõrmedega kinnipigistatult Buratino laulu järele. Päris hästi tuli laul välja! Aplaus meile! Uskumatu kui aegumatu ja armsaks saanud tegelane on see Buratino! Peale Buratino on muuseumi klaasvitriinide taga meile lastelavastustest ja- raamatutest tuttavad tegelased – Hunt Kriimsilm, Jussike ja 7 sõpra, Malviina, Artemon, Pierro ja Buratino. Muuseumi klaasvitriinis on oma koht ka muuseumi vanimal nukul Tiiul ja Siberis valmistatud päris kassiküünte ja jalanartsudest kehaga kiisu. Eesti Nukuteatris on praegu suurim nukuväljapanek, kuhu on kokku kogutud ja vitriinidesse paigutatud üle 100 nuku nukulavastustest läbi aegade. Eri teatrinukutüüpe esitlevas toas on eksponeeritud läbipaistvatesse silindritesse varju-, marionett-, käpiknukud ja paljud teised, kus õppisime eri nukuliikide liikumismehhanisme tundma. Eraldi nurgake muuseumis on ka kauaaegsel nukunäitlejal Helle Laasil, kus on pildid ja fotod näitlejast, nukuetendustest, tema kostüümid ja nukud. Nukkude jaoks oli näitlejal garderoobis seinale kinnitatud nagi. Saime teada sedagi, et kui nukk oli etenduses või õmblustöökojas paranduses, siis oli tema koht nagis tühi, aga kui nukk oli kodus, rippus ta omal kohal näitleja garderoobis. Muuseumi siseõue klaasist rippsillal jalutades saime sisse piiluda nukutöökodade akendesse, et näha mida seal põnevat käsil. Viimasena juhatati meid sügaval keldris asuvasse Õuduka-nimelisse hämarasse ruumi. Peale ringkäiku jätkus õppekäigu teine osa – muuseumimäng „Salapolitseinik käpp“. Neljaliikmeliste gruppidena liikusid lapsed ülisalajaselt muuseumi ruumides. Detektiivideks kehastunud mängijad otsisid kaardi järgi muuseumi erinevatest peidunurkadest üles salapärased kuldsed karbikesed ning neis olevad värvilised pusletükid. Kui peidukohtadest said tükid ülesleitud, hakati ühiselt pusletükkidest loo tegelaskujude pilte kokku panema ning mängu alguses poolelijäänud lugu sai endale õnneliku lõpu nagu muinasjuttudes ikka.

Nendin, et seekordne õppekäik oli suurepärane võimalus meil Nuku muuseumis teemaekskursiooni ja lõbusa otsimismängu läbi teatrimaailma, nukuteatrikunsti ja muuseumi paremini tundma õppida.

Kirjutas ja pildistas Kassikäpa rühma vanemõpetaja Tagi