Suure maalri imetööd jaanuaris Hiireherne rühmas

 

Kord õige ammu kullapai

Kui maailm alles valmis sai

Ta oli värvimata!

Nii algab Ellen Niidu armastatud luuletus „Suur maalritöö“.  Samamoodi algas ka jaanuarikuu  meie rühmas. Kujutasime lastega ette milline võiks olla maailm kus pole üldse värve. Proovisime ära arvata millises purgis on mesi ja millises liim, milline jäätis on banaani ja milline maasikajäätis. Ilma värve nägemata osutus õige äraarvamine puhtalt hea juhuse asjaks.  Jõudsime ära tundmisele, et ilma värvideta maailm on ikka hirmus igav. Õnneks saabus meile appi kunstnik Suur Maaler. Tal olid kaasas värvitopsid ja mis veelgi parem, ta  otsustas meiega neid jagada. Küsimusele „Kust värvid  tulevad?  “- vastasid lapsed: „masinast“, „kosmosest“, „vikerkaarest“, „pintslist“, „pilve peal“, „poest“. 

Alustasime mõistete selgitamisega mis on värv, mis värvus. Seejärel jõudsime  põhivärvuste juurde. Tegime erinevaid värvuste katseid vildikatega, plastiliiniga, guaššvärvidega . Katsetest tuli selgelt välja tõsiasi, et sinine, punane ja kollane  on teistsugused- neid ei saa teiste värvide segamisel tekitada - need on põhivärvused.  Proovisime maalida terve pildi kasutades ainult ühte põhivärvust. Tööd tulid lõbusad.

Katsetasime värvuste mõju  nelgiõitele. Pistsime punasesse ja rohelisse  ja värvimata vette valged nelgiõied. Mõned päevad ootamist ja selgus, et värviline vesi muutis värviliseks ka õied, värvitu veega nelgid jäid aga endiselt valgeks.

Kui põhivärvustega mitmekülgselt tutvust teinud olime, asusime proovima põhivärvuste segamist. Oh, sa imede ime! Võtad kollast ja punast ja saadki uue värvuse oraanzi. Paned pintslile sinist ja punast ja tohoo tonti,  lilla mis lilla. Kollane ja sinine  said paberil kogemata kokku ja ütle, mis sa ütled paber sai roheliseks!  Imetlust ja imestamist oli palju!

Ilmataat oli meie poolt ja pakkus meile häid võimalusi õuekunstiks. Õues olid tekkinud suurepärased jäätükid, korjasime need kokku,  tõime suurte kaussidega  tuppa, lapsed värvisid tükid siniseks, kollaseks ja punaseks. Viisime jäätükid õue, ja valmistasime maastikukunsti  pildi – põhivärvustes maja. Pilt tuli ilus, rõõm vaadata! Kahjuks küll otsustas ilmataat järgmisel päeval meie teose sootuks ära sulatada!

Rühmas jätsime guaššvärvide pintslite  loputusvee järgi, valasime  selle läbipaistvasse topsidesse ning saime  sel viisil vahva värvilabori. Nii olid kirkad värvid meil pidevalt silma ees ja ühtlasi toetas labor taaskasutuse ideed ja oli täiesti tasuta.

Ühel päeval katsetasime  suurte seebimullide puhumist. Ühtäkki aga märkasime, et seebimullid pole sugugi ainult valged, läbipaistvad. Seebimullides leidsime üles värvid, mida oleme näinud ka vikerkaarel. Jõudsimegi vikerkaare värvideni. Vikerkaarevärvide õige rea meeldejätmiseks mõtlesid lapsed välja nipi: õpetaja kirjutas vikerkaarevärvide esimesed tähed tahvlile ja lapsed mõtlesid iga tähega sõna, millest sai lause: Pall on korvis, rebane sööb taist liha ( Punane, oraanz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla). Rea õppimiseks kasutasime ka muusikat, pudelimuusikat. Võtsime 7 ühesuurust pudelit valasime sinna erineva koguse värvilist vett sisse, ladusime pudelid  vikerkaarevärvide järgi rivisse ja hakkasime pudelitel puupulgaga mängima. See oli väga lõbus. Vikerkaare muusikat mängisime ka eri värvi kellukestega.

Kuu lõpetasime Värvuste peoga.  Õpetajad olid end sel päeval pisut teistmoodi riietanud ja kandsid ka uusi nimesid: Üleni punastes riietes Pille Pilvik, üleni sinistes riietes Siiri Sinilill ja üleni mustas Malle Musträstas. Kõigepealt tuletasime meelde kuidas võis olla elu ilma värvideta. Lapsed lamasid põrandal, valge katteloori all ja mõtlesid , milline võiks maailm tunduda kui kõik on värvimata.  Hakkasime värve lisama , kõige pealt põhivärvid, siis seguvärvid. Lapsed nimetasid asju, mida uue värviga saaks värvida. Järgmisena vaatasime lasteaia metoodilise kabineti kinosaalis suure ekraani pealt filmi „Suur maalritöö“. Kõik, nii lapsed kui õpetajad olid lummatud filmi ilust ja Suure maalritöö imetegudest.

Filmi lõppedes mängisime  rühmas värvide mängu, kus lapsed pidid erinevatest mänguasjadest moodustama vikerkaare, värvid õiges järjekorras. Laste välja mõeldud võlulause oli siin suureks abiliseks. Ja nii säraski peagi kaunis vikerkaar magamistoa põrandal. Peo lõpuks tantsisime värvide segamise tantsu ja sõime erinevaid värvilisi puu- ja köögivilju. Lapsed said rinda   „Tubli värvitundja kleepsu“ ja šokolaadist hiirekese mälestuseks. Värvide võlumaailm lummas nii lapsi, õpetajaid kui lapsevanemaid. Kauneid katsetusi kunstis, head fantaasialendu ja inspiratsiooni  meile ja teile edaspidisekski!
Kirjutas õp Renate
Pildid tegi õp Maie