Jõulud jõudke ruttu!

Teisipäev on see päev kus õpetajad saavad korraks kokku, räägivad ja arutavad, teevad tõsist tööd. Sellel korral oli teisipäevane koosolek isemoodi. Selle teisipäevane koosolekuruum meenutas jõuluvana töökoda ja meie olime justkui usinad jõulupäkapikud kes valmistasid saali kaunistusi. Väga tore oli ja jõulud tundusid korraga päris lähedal!

 Päkapikirjutas Kristel ja pildistas Anne

Pääsusilmad tervitavad

Isadepäev Pääsusilmade moodi J

 

10. novembri  hommikuks olime kutsunud isad hommikupudrule. Kella poole üheksaks oli rühm rahvast täis. Rõõm oli näha, et kui issi tulla ei saanud oli lapsega kaasas emme J ning laps ei olnud üksi.

Kokatädi Erika valmistas meile potitäie maitsvat riisiputru, millelt ei puudunud ka vaarikatoormoos. Kõik  said kõhud kenasti täis!

 Mõned mängud veel issiga ja oligi aeg hüvasti jätta....

Varsti peale isside lahkumist hakkas kostma  ukse tagant laulmist. Asja lähemalt uurides selgus, et meile olid tulnud Mardid!!! Mardisandid laulsid, tantsisid, esitasid mõistatusi ning jagasid Mardiõnne, mida oli vahva kokku korjata nii väikestel kui ka suurtel.

Kuna üheltki korralikult peolt ei tohi puududa tort, siis meisterdasime meiegi issidele ühe hästi suure ja maitsva küpsisetordi ...ning loomulikult kõik ülejäägid pistsime nahka !

Tort valmis, pöidlad püsti...vaja ainult veel  õhtut ja issit oodata.

Olime terve nädala issile kingiks „kurvatuju küünlaaluseid“  meisterdanud. Kui issi on õhtul väga väsinud ning ta paneb küünla põlema, lähevad tal taas silmad särama..

...ja ta jaksab jälle lapsega mürada, tantsida ja palli mängida J

Mängutuju  lõppedes oli võimalus veel ka Mardimaske meisterdada. Rõõm oli näha, et meil on rühmas fantastilised kunstnikud, nii lapsed kui ka vanemad, kuna maskid on tõelised meistriteosed.

Õhtu lõppedes leidsime kõigi silmadest ehedat rõõm ja võisime olla kindlad, et järgmistel koosolemistel on sama suur menu.

Aitäh kõigile J!!

Kirjutas ja pildistas Anne

Kassikäpad tervitavad

Kassikäpa rühm sai isadepäeva peo rõõmsalt maha peetud. Laste ootusärevus oli suur, sest ega igapäev issid lasteaeda mängima tule ja preemiaks küpsist saa. Saabusidki esimesed külalised – jeee! oli laste reaktsioon. Issid-emmed, vanaisad-vanaemad platsis, tuli kostitamise aeg. Suud said magusaks ja edasi suunduti issidega mängima. Sõideti autode, busside ja rongidega, samuti käidi ära jäätise ja kommi peatuses. Magusad lapsed need Kassikäpa lapsed. Issidele kingiti oma meisterdatud lipsud, mida kõik kohalolijad uhkusega kandsid.

Lapsed esinesid isadele luuletusega, mis kõlas julgelt ja tuli väga hästi välja. See tekitas õpetajates uhke tunde küll!

Laste ja isade koostööna valmisid maailma põnevamad näituse autod! Kahju ainult, et päriselt nendega sõita ei saa. Ent iga meisterdus on unikaalne, omapärane ja eriline. Ja oma issi kätega tehtud!

Kassikäpa rühm tänab südamest kõiki vahvaid vanemaid ja vanavanemaid, kes kohale tulid ja oma panuse ürituse kordaminekule andsid. Suur aitäh!

Kirjutas: Sigrid

28. OKTOOBER – HIIREHERNED EESTI LOODUSMUUSEUMIS

Oktoobrikuu viimasel reedel sõitsid väikesed ja suured Hiireherned Balti jaama ning sealt võtsime suuna Tallinna Vanalinna. Pärast lühikest jalutuskäiku mööda munakividest teed jõudsime Laial tänaval asuvasse Eesti Loodusmuuseumi. Muuseumis saab põhiliselt näha eestimaiseid loomi, kuid üks saal seal on pühendatud loomadele mujalt maailmast. Kui olime koos lastega teise korruse muuseumisaali end mõnusalt istuma sättinud, vestles giid meiega Eesti metsades elavatest loomadest. Muuseumieksponaatide hulgas olid kõige suuremate loomade karu, põdra kui ka väikeste kiskjaliste nirkide ja näriliste hiirte topised. Muuseumitunnis said kõik soovijad päris elusuuruses halljänese topist paitada ning põdrasarvesid oma käes või pea kohal hoida. Muuseumi giidi käest said uudishimulikud teada tuttavate lindude elust sügisel, kes ära lendavad või kes varusid talveks koguvad. Peale muuseumitundi saime vaadata ka madalate temperatuuridega karmidel polaaraladel ning troopilistes vihmametsades elavate tavaliste või ebatavaliste loomade ja lindude topiseid. Kuna paljude loomade nägemine looduses on haruldane sündmus, siis muuseumis tõetruude metsaelanike vaatamine ja neist lugude kuulamine aitas meil kõigil nende elust arusaadavamat pilti kujundada.

Kirjutas: Õpetaja Tagi

Isadepäev

Minu issi nimi on Lauri, issil on juuksed mustad ja ta on natuke pikk. Issi teeb musta tööd ja issi sõidab bussiga ka. Issile meeldib raamatuid lugeda ja mängutoas käia. Issile ei meeldi haiget saada ja talle maitseb pirukad ja natuke piim ka.

                                                                             Ron-Robin 3.a.

Issi nimi on Viktor. Issil on mustad juuksed ja silmad ka. Issi on pikk ja emme lühike. Kui mina lasteaeda lähen saab issi tööle minna. Issi sõidab valge autoga. Issile meeldib tööd teha ja talle meeldib hundi mängu teha. Meie oleme põrsakesed ja läheme laua alla peitu. Issi on siis hunt. Issile maitseb pudru – hernepudru moosiga. Arbuus talle ei maitse ta joob lihtsalt teed.

                                                                                      Grete Marie 3.a.

Minu issi nimi on onu Lauri – issi ütleb alati teistele enda kohta, et tema on onu Lauri. Juuksed on tal musta värvi ja ta on pikk. Issil on helesinised silmad. Minu issi teeb tööd, ta mängib kaarte. Issil on auto – passat. Issile väga meeldib meie kaks – Anni ja mina. Issile ei meeldi võõrad ja kaklus. Issile maitseb sinep. Ta paneb seda taldriku äärele. Issile meeldib jalkat vaadata (emme vaatab uudiseid). Koos issiga me saeme puusid ja sööme kartulit lihaga. Issile meeldib peo asju selga panna. Need on ilusad asjad. Kodus issi koristab nõusid ja emme tolmu.

                                                                             Sander 4.a.

Kuulasid ja kirjutasid üles Karukella õpetajad 

Laske Mardil sisse tulla....

Kui Karukella rühm parajasti isadepäeva peoks valmistus, kostis ukse tagant sissepalumislaulu ning koputamist. Kui mardid olid tuppa lastud hakkas mardiisa trummi põristama mille saatel kõik väiksed mardid tantsu vihtusid ning lõpeks mõistatusi ning muid rahvamänge lastega mängisid. Mardid tunnistasid Karukella laste tarkust ja mõõtsid mõistus, leidsid selle küllaldase olevat ja viskasid meie rõõmuks põrandale vilja ja karja õnne. Mangumislaulu ei tulnud ja polnud vajagi, andam oli magus ja draakoni pildiga - selle riputasime mardiemale kaela. Lahkumislaulu saatel mindi uutele peredele õnne tooma.

Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu.

Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku.

Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.

Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.

Mõistumäng "Kummast käest?"

Kirjutas Kristel, teadmisi ammutas Bertast

10. NOVEMBER – LASKE MARDID SISSE TULLA!

Kirjutas: õpetaja Tagi

Hingedekuu 10- ndal päeval maskeerisid Hiireherne rühma lapsed ja õpetajad sanditajateks ning läksid oma naaberrühmadesse mardipäeva kombeid tutvustama. Kõigile eestlastele tuntud traditsioonilise tuppatulemislaulu „Laske sisse mardisandid“ järel lubas pererahvas suure mardipere oma tuppa käsi ja varbad soojendama. Lisaks mõistatamise mängu mängimisele said mardipere poisid oma osavust koheselt proovile panna „Konnade võidujooksus“ ning jooksuriitustega ühinenud tüdrukud näitada uusi oskusi liisusalmi lugedes ja ülespoole hüpates „upsida“. Oma etteastete vahel kontrollisid mardisanditajad ka perelaste tarkust mõistatuste äraarvamises ja tähtede tundmises ning osavust ussinahast väljapugemises ja riidesse panemises. Enne lahkumislaulu laulmist laususid mardisandid tüüpilised soovisõnad ning tänasid pererahvast sisselaskmise ja andide andmise eest.  

Hiireherne pere 

Halloween - 31.oktoober

Tähistada või mitte,  selles on küsimus?  Kalendriloolase L. Vahtre sõnade kohaselt tundub, et praegu on Halloweeni pidustustel suuresti matkiv maik man - teha järele kõike, mida Euroopas või ookeani taga tehakse. Aga õpetaja kohus on käia ajaga kaasas ja rahvakalender muutub ja täieneb ajavoolus pidevalt. Tasub teada, et ka halloween'ile lähedased kadri- ja mardipäev olid kunagi võõrad pühad. Alles pika aja jooksul on nad meie rahvakalendri osaks saanud ja tunduvad seal nüüd lausa loomulikud.  Seega ei maksa karta, et uued tähtpäevad meilt midagi ära võtavad. Võimalik, et ka halloween koduneb kunagi täiesti ja saab mingi eestikeelse nime. Millise, ei julge siinkohal siiski oletada. Isegi jõulud on meil üsna uus tava, sest O. Lutsu "Kevadest" nähtub, et näiteks Tõnissoni kodus ei teatud jõulusid veel tähistada. Jõulukommete juurdumine kestab Euroopas tänini, kuuse tuppatoomine on näiteks Balkani poolsaarel täiesti uus asi.

Niisiis otsutasime meie uut kommet tervitada ja võtsime halloweeni pidustusi tõsiselt :) selleks tarbeks tegi õpetaja Anne suurepärase kompositsiooni ning kõrvitsa uuristamist toimetati mujalgi rühmades.  

Halloween on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows' Eve, misjuures Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut). Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev.

Kaks väikest võlurit on kommijahil käinud.

Karukellas jooksis ringi suur hulk imelisi olendeid.

Kirjutas: Kristel