Kui Karukella rühm parajasti isadepäeva peoks valmistus, kostis ukse tagant sissepalumislaulu ning koputamist. Kui mardid olid tuppa lastud hakkas mardiisa trummi põristama mille saatel kõik väiksed mardid tantsu vihtusid ning lõpeks mõistatusi ning muid rahvamänge lastega mängisid. Mardid tunnistasid Karukella laste tarkust ja mõõtsid mõistus, leidsid selle küllaldase olevat ja viskasid meie rõõmuks põrandale vilja ja karja õnne. Mangumislaulu ei tulnud ja polnud vajagi, andam oli magus ja draakoni pildiga - selle riputasime mardiemale kaela. Lahkumislaulu saatel mindi uutele peredele õnne tooma.
Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu.
Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku.
Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.
Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
Mõistumäng "Kummast käest?"
Kirjutas Kristel, teadmisi ammutas Bertast
10. NOVEMBER – LASKE MARDID SISSE TULLA!
Kirjutas: õpetaja Tagi
Hingedekuu 10- ndal päeval maskeerisid Hiireherne rühma lapsed ja õpetajad sanditajateks ning läksid oma naaberrühmadesse mardipäeva kombeid tutvustama. Kõigile eestlastele tuntud traditsioonilise tuppatulemislaulu „Laske sisse mardisandid“ järel lubas pererahvas suure mardipere oma tuppa käsi ja varbad soojendama. Lisaks mõistatamise mängu mängimisele said mardipere poisid oma osavust koheselt proovile panna „Konnade võidujooksus“ ning jooksuriitustega ühinenud tüdrukud näitada uusi oskusi liisusalmi lugedes ja ülespoole hüpates „upsida“. Oma etteastete vahel kontrollisid mardisanditajad ka perelaste tarkust mõistatuste äraarvamises ja tähtede tundmises ning osavust ussinahast väljapugemises ja riidesse panemises. Enne lahkumislaulu laulmist laususid mardisandid tüüpilised soovisõnad ning tänasid pererahvast sisselaskmise ja andide andmise eest.
Hiireherne pere
No comments:
Post a Comment